Abiühing – milline imeline võimalus teenida Päästja viisil!

Õde Reeli Lepp

Eesti ringkonna Abiühingu juhataja

kaks naist

Abiühing sai alguse ühest naisest, Margaret Cookist, kellel oli soov teha enamat, kui tema olud hetkel lubasid. Just oli lõppemas 1841.-42. aasta talv ja Nauvoo pühad soovisid kiirendada templi ehitamist. Enamik viimse aja pühadest meestest lubas annetada ühe oma päeva kümnest tööpäevast, et aidata templi ehitustöödel. Samuti olid paljud viimse aja pühadest naised pühendunud abi andmisele, kas siis raha kogumisega või ehitustööliste varustamisega toidu või riietega.

Margaret oli tol ajal üksik 30-aastane naine, kes töötas õmblejana. Tal ei olnud vara – ei raha ega kaupa, et seda templi fondile annetada, küll aga oli tal soov leida viise, kuidas abistada näiteks oma õmblemisoskusega või ajaga. Sel ajal töötas ta õde Sarah Granger Kimballi juures ja tihti arutlesid nad, kuidas saaks omalt poolt ehitustöödele abiks olla. Õde Kimball meenutab, et vaatamata oma majanduslikule piiratusele oli õde Cookil suur soov abiks olla. Õde Kimballil oli küll majanduslik olukord parem, kuid tema abikaasa ei olnud sel ajal Kiriku liige ja ta ei tahtnud temalt abi paluda. Nii eelistas ka tema leida teisi viise. Otsustati, et Sarah annab riidematerjal ja Margaret õmbleb nendest riideid. Selline tegevus andis mõlemale õele võimaluse teenida, aga samas soovisid nad, et ka teised õed tunneksid seda, mida nemad tundsid teenides. Sarah pakkuski välja ka teistele õdedele võimaluse tema kodus nende teenimisega ühineda. Kuna mõte selliselt teenida levis kiiresti ja õdede huvi selle vastu oli suur, otsustati luua oma organisatsioon.

17. märtsil 1842. aastal kogunesidki kakskümmend viimse aja pühast naist, et luua õdede organisatsioon. Õde Eliza R. Snow oli koostanud ühingule põhikirja ja esimeseks ühingu presidendiks valiti Emma Smith.

Organisatsioon alustas 20 liikmega, kuid nüüd, 177 aastat hiljem, kuulub samasse organisatsiooni rohkem kui 7 miljonit õde 188 riigist. Meie, viimse aja pühad naised siin Eestis, oleme killuke samast organisatsioonist. Ka meie eesmärgiks on aidata naistel valmistuda igavese elu õnnistusteks: suurendada nende usku Taevasesse Isasse, Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse ning tugevdada üksikisikuid, perekondi ja kodusid.

Selle organisatsiooni võtmesõnaks on selle loomisest alates olnud teenimine, õdede armastusega teenimine ühiskonnas.

„Abista nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud ja tugevda nõrkenud põlvi.“ (ÕL 81:5)

See tähendab teenida neid, kes seda vajavad, lohutada leinajaid, külastada leski ja orbusid nende viletsuses, toita puudust kannatajaid, riietada alastiolijaid, anda varju neile, kellel ei ole katust pea kohal. See on tegutseda nii, nagu Päästja seda tegi.

Armastus on Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhiolemus!

Prohvet Gordon B. Hinckley on õpetanud: „Kui me väidame end Õpetajat kummardavat ja teenivat, siis kas me ei peaks püüdma jäljendada Tema teenimist terve elu? Mitte keegi meist ei saa õigusega väita, et tema elu on tema enda oma. Meie elu on and Jumalalt. Me ei tule siia ilma omal vabal tahtel. Me ei lahku siit elust vastavalt oma soovile. Meie päevi ei loeta mitte vastavalt meie tahtele, vaid vastavalt Jumala tahtele. Nii paljud meist kasutavad aga oma elu, nagu see oleks täielikult nende endi oma.“ (Kiriku presidentide õpetused. Gordon B. Hinckley)

Kuid Päästja selgitas Markuse 8:35: „Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle.“

Gordon B. Hinckley õpetas veel: „Minu sõnum teile täna ‥ on, et planeerides oma elu, otsustate te pühendada osa oma ajast neile, kes on viletsuses ja puuduses, ootamata sealjuures vastutasu. Teie oskusi vajatakse, ükskõik, mis need ka siis on. Teie abikäed aitavad kellegi viletsuse mülkast välja. Teie kindel hääl annab julgustust neile, kes muidu ehk annaksid lihtsalt alla. Teie oskused võivad märkimisväärsel ja imelisel viisil muuta nende elu, kes on puuduses. Kui mitte praegu, siis millal? Kui mitte sina, siis kes?

Kas sa tahad olla õnnelik? Unusta ennast ja süvene sellesse tähtsasse töösse. Tee jõupingutusi inimeste aitamiseks. Istuta oma südamesse andestamise vaimsus kõikide nende vastu, kes sind on solvanud. Tõstke oma pilk Issanda poole ja elage ning tehke tööd, et tunda õnne, mida te ei ole kunagi varem tundnud. Ma ei hooli sellest, kui vana või noor või kes iganes te olete. Te võite inimesi tõsta ja neid aidata. Taevas teab, et on nii, nii, nii palju inimesi maailmas, kes vajavad abi. Oh kui palju.

Mu vennad ja õed, juurigem oma elust välja laostav isekas suhtumine ja teisi teenides seiskem sirgemalt ja tehkem natuke rohkem ‥

Seisa sirgemalt, tõsta neid, kel nõrkenud põlved, hoia ülal rippu vajunud käsivarsi. Ela Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi. Unustage ennast.“ (Kiriku presidentide õpetused. Gordon B. Hinckley)

Abiühing on suurepäraseks võimaluseks selle praktiseerimisel. Pole midagi ilusamat, kui näha Kristuse valgust teenivate õdede silmis ja lootuse sära lohutatute silmades! Suur, suur tänu teile, armsad õed!

Saabumas on imeline kevad, uinuv loodus on kohe-kohe tärkamas. Õhus on tunda lootust uuele ja paremale. Mine vastu helgemale ja õnnelikumale homsele ja võid kindel olla, et selles päevas ei ole Sa kunagi üksi!

Ma armastan oma Jumalat, ma tean, et olen Tema armastatud tütar. Ta on andnud mulle kõik – mu elu, mu Päästja, mu teenäitajad – prohvetid, mu inimesed!

Jeesuse Kristuse nimel, aamen.