Uudised Eesti     
 

Foto L.Kopli

Miljon misjonäri – Kiriku liikmeskond üle 13 miljoni

PROVO, USA 25 juuni 2007 Nad on samavõrd Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku sümbolid kui seda on Salt Lake City tempel või Mormooni Tabernaakli koor – kena soengu ja ülikonnaga noored mehed käimas ukselt uksele jagamas evangeeliumi sõnumit. Mormooni misjonärid on reisinud ümber maailma alates Kiriku algusajast ning on nüüdseks jõudnud tähtsa tähiseni.

„Me oleme teinud viimastel aastatel oma misjonitööga suuri edusamme,“ ütles Kiriku president Gordon B. Hinckley eile Misjonäride Koolituskeskuses Provos. „Meil on rohkem misjonäre ning need on efektiivsemad misjonärid. On kindlalt välja arvestatud, et tänaseks on Kirikus teeninud selle algusest saadik miljon misjonäri.“

„Ei ole võimalik täpselt määratleda, kes on miljones misjonär,“ ütles vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist pressikonverentsil Misjonäride Koolituskeskuses, kus ta viibis seoses 118 uue misjonijuhataja koolituse algusega. „Aga me teame, et noored mehed ja naised, vanemad õed ja abielupaarid on vabatahtlikult teeninud iseenda või oma perekonna rahalisel toel jagades seda sõnumit 145 riigis ja territooriumil.“

Rõhutades kui tähtis on mõista seda tohutut mosaiiki, mida kõik need misjonärid esindavad, kõneles vanem Ballard nende unikaalsetest omadustest, mis teevad kõik need miljon misjonäri erilisteks.

„Noor Peruu õde grillis tänavaputkas hamburgereid, et koguda raha oma misjoniks kodumaal,“ ütles ta. „Noor vanem Indiast teenis Kanadas ning pensionärist abielupaar jättis maha lapsed ja lapselapsed, et aidata rajada Lääne-Aafrikas kaevusid, kust ammutada puhast joogivett. Misjonärid teenivad, kuhu nad on määratud, ette teadmata kus maailma otsas see võib olla.“

Tõepoolest, töö, mida need vabatahtlikud misjonärid teevad on sama erinev, kui need misjonärid ise. Iga päev tegelevad misjonärid paljude erinevate asjadega: näiteks humanitaarabi projektidega, abiks olemisel teistele oma sugupuu uurimisel Pereajaloo keskustes ning Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi jagamisega.

„Ma võin oma isiklikust kogemusest öelda, et nad õpivad, palvetavad, muretsevad tõsiselt iga Jumala lapse pärast ning eriti nende hingede eest, keda neil on võimalus õpetada,“ ütles vanem Ballard. „Nad kohtavad vastuseisu ning vahel ka otseseseid solvanguid. Kuid nad ei kohku sellest tagasi. Nad teenivad, aitavad teisi ning annavad endast kõik, et õnnistada ja olla toeks inimestele ükskõik millises situatsioonis ja eluetapil.“

Tänasel pressikonverentsil seisis vanem Ballard misjonäride seas, kes nagu ta ütles, on eeskujuks misjonäri vaimu kandmisel. Nende seas oli Keeniast pärit aafriklastest abielupaar, kes oli kutsutud juhtima misjonit Nigeerias, kaks noort õde-misjonäri, üks Lõuna-Koreast ja teine Mehhikost kutsutud teenima Salt Lake City südalinnas oleval Templiväljakul, vanem abielupaar Utah osariigist USA-s, kes oli kutsutud teenima humanitaarabi misjonäridena üle kogu maailma, eesmärgiga aiadata varustada paljusid piirkondi puhta joogiveega ning kaks noort meest, üks Brasiiliast ja teine Ameerika Ühendriikidest, kes olid just läinud Misjonäride Koolituskeskusesse ettevalmistamaks ennast teenimiseks Jaapanis.

Need noored mehed, Samuel Pelaquim ja Brandon Soelberg, võtsid mõlemad akadeemilise puhkuse ülikoolist, et veeta järgmised kaks aastat oma elust ilma televisioonita, kohtamisteta ning muude tudengitele iseloomulike asjadeta, et minna evangeeliumi kuulutama. „Mõned inimesed arvavad, et ma loobun väga paljust, et teenida misjonil,“ ütles Soelberg. „Kuid tegelikult ma tunnen, et mul on võimalus väga palju anda. Ma olen alati teadnud, et ma tahan teenida misjonil, sellepärast ei tundu see minule ohverdusena. Ma pean seda tegema, ma tahan seda teha.”

Pelaquim nõustus. „Teenimine on imeline võimalus,“ ütles ta. „Alates sellest ajast kui ma veel väike olin, olen ma kogenud erinevust enda ja oma teiste sõprade vahel. Neil olid probleemid, mille üle mina ei pidanud muret tundma ning ma olen alati teadnud, et see oli evangeelium, mis oli selle põhjuseks.“

See oli see erinevus, mis tõi Unbyul Cho vanemad Kirikusse, nagu räägib 22-aastane Lõuna-Korea neiu Seoulist. „Ma olen alati mõelnud, mis oleks saanud minust ja minu perest, kui misjonärid ei teeniks Koreas,“ ütles ta. „Ma tahtsin teenida misjonil, et aidata teistel saada osa samasugustest õnnistustest millest minu perekonnal oli võimalik osa saada.“

Samamoodi nägi Gazelem Munoz mitmeid pereliikmeid ühinemas Kirikuga oma kodumaal Mehhikos. „See muutis meie perest. See muutis minu elu ning loodetavasti aitab see paremuse poole muuta teiste heade inimeste elu, kellega ma misjonärina suhtlen.“

Pressikonverents peeti Kiriku esimese misjonäri, Samuel Smithi elusuuruses pronksist kuju kõrval. Aastal 1830, kui Joseph Smith lõi Kiriku, kutsuti ainult 16 misjonäri. Nüüd, 177 aastat hiljem, teenivad umbes 53 000 tuhat misjonäri – noored mehed, noored naised ja vanemad abielupaarid – ligi 350 misjonis üle kogu maailma.

Nende töö avaldab sügavat mõju paljudele. President Hinckley andis ka teada, et Kiriku liikmeskond on jõudnud 13 miljonini ning katab kogu maailma. Jätkub tendents, kus üha rohkem liikmeid on väljaspool Ameerika Ühendriike, mis näitab Kiriku liikmeskonna globaalsust ja rahvuslikku erisust.

___________________________________________________________________________

Ka Eestist on hetkel teenimas kaks misjonäri: üks õde Ukrainas ning üks vend Armeenias. Peatselt lisandub veel üks õde teenima Bulgaariasse. Hetkel teenib Eestis 34 misjonäri, kes on pärit Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Rootsist, Soomest ja Moldovast.

 

 

 

© 2005 Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik – kõik õigused reserveeritud.