Uudised Eesti     
 

Gordon B. Hinckley

Armastatud Kiriku president, Gordon B. Hinckley, suri 97 aasta vanuselt



President Gordon B. Hinckley, kes juhtis Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut ülemaailmselt kaksteist aastat, suri 27. jaanuaril Salt Lake Citys, 97 aasta vanuselt.

President Hinckley oli Kiriku 177 aastat kestnud ajaloo viieteistkümnes president ja ta teenis Kiriku presidendina 12. märtsist 1995.

Kiriku president suri oma korteris Salt Lake City kesklinnas kell seitse pühapäeva õhtul kõrge ea tõttu. Tema perekond oli koos temaga. Kiriku Kaheteistkümne Apostli Kvoorum ei vali uut Kiriku presidenti enne, kui on toimunud President Hinckley matus.

Isegi 97 aasta vanuselt tunti president Hinckleyt kui väsimatut juhti, kes veetis kogu päeva kontoris ja reisis palju üle maailma, et kohtuda Kiriku liikmetega, kelle arv on nüüdseks 171 rahvuse hulgas jõudnud 13 miljonini.

Tema kiire taip ja huumorimeel koos hea väljendusoskusega kõnepuldis tegi temast ühe enamarmastatud kaasaegse Kiriku juhi. Sügavalt vaimse mehena oli tal suur kiindumus ajaloo vastu ja tihti vürtsitas ta oma kõnesid lugudega Kiriku teerajajatest.

Ta oli populaarne ajakirjanike hulgas, osaledes Mike Wallace'i saates „60 Minutes" ja CNN kanali saates „Larry King Live", olles aastate jooksul tsiteeritud ja kajastatud sadades ajalehtedes ja ajakirjades. Salt Lake'i olümpiamängude ajal 2002. aastal oli tema sooviks, et Kirik hoiduks evangeeliumi kuulutamisest külastajate hulgas, mida meedia tunnustas kui hea tahte märki.

Viimastel aastatel toimus Kirikus president Hinckley isiklikul juhtimisel mitmeid suuri arendusprojekte. Kiriku president innustas Kirikut aktiivsele templite ehitamisele, mille tulemusena oli Kirikul enne 2000. aasta lõppu sada töötavat templit.

Aastal 1999, mil möödus 169 aastat sellest kui Kirik Joseph Smithi poolt asutati, oli Kirikul 56 töötavat templit. Kolme aastaga oli see arv kahekordistunud, suurelt osalt tänu väiksemate, palju praktilisemate templite projekteerimisele, mis tegi võimalikuks nende pühade hoonete jõudmise maailma kõige kaugemates osades elavate Kiriku liikmeteni. Nüüd saab palju enam Kiriku liikmeid osa nendest pühadest talitustest, mida tehakse üksnes templites, kaasa arvatud igaveste abielude sõlmimine ja perede kokku pitseerimine kogu igavikuks.

President Hinckley oli kõige enam reisinud president Kiriku ajaloos. Tema ülesanded viisid ta mitmeid kordi ümber maailma, et kohtuda viimse aja pühadega enam kui 60 riigis. Ta oli esimene Kiriku president, kes külastas Hispaaniat, kus ta 1996. aastal avas Madridi templi ehitustööd, ja Aafrikas Nigeeriat, Ghanat, Kenyat, Zimbabwet ja Cabo Verdet, kus ta kohtus 1998. aastal tuhandete viimse aja pühadega. 2005. aastal reisis ta üle 40 000 kilomeetri, külastades üheksakümne päevaga Venemaad, Lõuna-Koread, Hiinat, Taiwani, Indiat, Kenyat ja Nigeeriat.

21.-22. oktoobril 2006 külastas president Hinckley Soomet, kus ta pühitses Helsingi templi ning kõneles küünlavalgusõhtul tuhandetele inimestele. Templi pühitsemise ajal tervitas ta isiklikult ka seal viibinud kirikuliikmeid Eestist.

2001. aastal tutvustas president Hinckley üldkonverentsil Kiriku liikmetele Alalist Hariduse Fondi – suurte eesmärkidega abiprogrammi Kiriku noorte liikmete jaoks (mõeldud peamiselt misjonäridele, kes pöörduvad tagasi oma kodudesse arengumaades), et neil oleks võimalik omandada kõrgem haridus ja tööks vajalik koolitus, mida nad muidu tõenäoliselt eales ei saaks.

1996. aastal kuulutas president Hinckley oma Salt Lake City kodu lähedal välja uue konverentsikeskuse ehitamise ja neli aastat hiljem see hoone pühitseti. See hoone mahutab 21 000 inimest ja see arvatakse olevat maailma suurim religioosses kasutuses olev saal, kust edastatakse Kiriku üldkonverentsi sõnumeid kogu maailmale; ülekandeid tehakse 91 keeles.

Enne presidendiks saamist töötas president Hinckley pikaajaliselt Kiriku teenistuses, olles 14 aastat nõuandjaks Esimeses Presidentkonnas, Kiriku kõrgeimas valitsevas üksuses, ja olles 20 aastat Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige.

President Hinckley sündis 23. juunil 1910. aastal Bryant Stringhami ja Ada Bitner Hinckley pojana. Üks tema esivanematest, Stephen Hopkins, tuli Suurbritanniast Ameerikasse Mayfloweri pardal. Teine, Thomas Hinckley, teenis aastatel 1680-1692 Plymouth Colony kubernerina.

President Hinckley esimeseks tööks oli Salt Lake City päevalehe Deseret News laiali kandmine. Pärast üldharidusliku kooli lõpetamist Salt Lake Citys omandas ta bakalaureuse kraadi kunstide alal Utahi Ülikoolis ja teenis seejärel kaks aastat Kiriku põhimisjonärina Suurbritannias. Ta teenis nii väljapaistavalt, et ta määrati Kiriku apostli abiliseks, kes juhtis kõiki Euroopa misjoneid.

Pärast edukat misjoni lõpetamist 1930-ndate keskel, palus Heber J. Grant, Kiriku tolleaegne president, tal luua Kiriku suhtekorralduse osakonna.

1937. aastal, kaks aastat pärast tagasipöördumist misjonilt Suurbritannias, alustas president Hinckley teenimist Pühapäevakooli üldjuhatuse liikmena. Kahekümne aasta jooksul juhatas ta Kiriku suhtekorraldust. 1951. aastal nimetati ta Misjonäride Komitee üldjuhatuse täitevsekretäriks ning ta juhtis seitsme aasta jooksul kogu Kiriku misjoniprogrammi.

6. aprillil 1958. a., ajal, mil ta teenis East Millcreeki vaia juhatajana Salt Lake Citys, kutsuti ta üldjuhiks ehk Kiriku vanemaks täisajaliseks juhiks. Kõigepealt teenis ta Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi assistendina. 5. oktoobril 1961. aastal sai temast Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige.

President Hinckley on saanud loendamatul hulgal haridusasutuste auhindu, sealhulgas Lõuna-Utah Ülikooli aukodaniku nimetus, Utah Ülikooli vilistlaskogu auliikme nimetus ja audoktori nimetus Westminsteri Kolledžis, Utah Osariigi Ülikoolis, Utah Ülikoolis, Brigham Youngi Ülikoolis, Lõuna-Utah Ülikoolis, Utah Valley riiklikus kolledžis ja Salt Lake piirkonna kolledžis. Utah ülikooli juures loodud Gordon B. Hinckley nimeline toetusfond briti üliõpilaste jaoks keskendus Ühendkuningriigi kunstile, kirjandusele ja ajaloole.

President Hinckley on saanud Ameerika skaudiorganisatsiooni hõbepiisoni autasu, samuti Üldsuse ja Õiguse Rahvusliku Konverentsi (National Conference for Community and Justice, varasem National Conference of Christians and Jews - Kristlaste ja Juutide Rahvusliku Konverentsi) autasu oma panuse tõttu tolerantsuse ja mõistmise suurendamisele maailmas. Samuti pälvis ta autasu organisatsioonilt National Association for the Advancement of Colored people. 2004. aastal autasustas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush president Hinckleyt Valges majas riikliku autasu Vabaduse ordeniga.

2000. aasta märtsis pidas president Hinckley kõne Washingtoni Rahvuslikus Pressiklubis. Samuti kõneles ta Religioossete Uudiste Kirjutajate Assotsiatsioonis ja Ameerika Ühendriikide linnapeade konverentsil ja kaks korda Los Angeleses Maailmaasjade Nõukogus.

President Hinckley kirjutas ja toimetas mitmeid raamatuid ja arvukalt õpikuid, brošüüre ja käsikirju, kaasa arvatud enim müüdud raamat „Standing for Something" („Seistes millegi eest"), mis oli suunatud laiale lugejaskonnale. Selles kõneles ta armastuse, aususe, kõlbluse, viisakuse, õppimise, andestuse, halastuse, säästlikkuse ja töökuse, tänulikkuse, optimismi ja usu eest. Samuti tunnistas ta sellest, mida ta ise kutsus „vooruslikkuse valvajateks", nimelt traditsioonilisest abielust ja perekonnast.

President Hinckley abiellus Marjorie Payga Salt Lake'i templis 1937. aastal. Neil on 5 last ja 25 lapselast. Õde Hinckley suri 6. aprillil 2004.

 

 

 

2005 Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik – kõik õigused reserveeritud.