„Ärge kahelge, vaid uskuge”

    Vanem ja õde Renlund

    Minu tunnistus sai alguse ajal, mil elasin Rootsis Göteborgis. Olin 11-aastane. Misjoni juhataja kutsus kõiki noori üles lugema Mormoni Raamatut. Ma võtsin selle üleskutse vastu ja hakkasin seda lugema. Kui olin lugemisega poole peal, ütles üks misjonijuhataja nõuandjatest, et peaksime loetu üle palvetama. Mul on väga selgelt meeles õhtu, mil seda tegin. Ma põlvitasin voodi kõrvale ja ütlesin väga lihtsa palve, et teada, kas Mormoni Raamat on õige.

    Ma ei kuulnud mingit häält, kuid näis, nagu oleks Jumal mulle öelnud: „Ma olen sulle kogu aeg öelnud, et see on õige.” See kogemus muutis mind, see muutis mu elu. Sellest sai alguse usk, teekond lepingurajal ja püüe teha rohkem ja olla parem. Göteborgis õppisin ka, kuidas meelt parandada. Göteborgis tulin ma teadmisele oma Lunastajast. Göteborgis hakkasin võtma eeskuju nendest, kes suurendasid oma kutset ja tegid kõvasti tööd, et ehitada Jumala kuningriiki. Göteborgist sai minu „Mormoni veed” (Mo 18:30).

    Kus tulite teie teadmisele oma Lunastajast? Mis tunne teil oli? Kui olete unustanud, siis innustame teid midagi tegema, et seda tunnet taas tunda. See teadmine ja need tunded on usu esimesed sammud.

    Usk on valik, mille igaüks peab ise tegema. Usk ei ole soovunelm, et miski on tõsi, ja enese selles veenmine. Usk on kinnitus asjade olemasolust, mida me pole lihas näinud. Usk on samuti tegutsemispõhimõte.

    Jumal soovib, et meil oleks usku, et Ta saaks meid õnnistada. Usk on võti, mis avab ligipääsu Jumala armule. Enne usu kasvamist tuleb otsustada soovida uskuda ja seejärel usus tegutseda. Alma õpetas: „Aga vaata, kui te ärkate ja äratate oma võimed, koguni proovile panemaks minu sõnu, ja rakendate pisut usku, jah, kui te ei suuda koguni rohkemat, kui vaid soovida uskuda, siis laske sel soovil endas töötada kuni selleni välja, et te usute sellisel viisil, et te saate anda koha osale minu sõnadest” (Al 32:27). Et usk võiks kasvada, tuleb otsustada soovida uskuda ja siis selle ajel tegutseda.

    Inimese soov uskuda peab viima tegudeni. Mitmel viisil väljendame oma usku just jalgadega.

    See põhimõte seisab kirjas ka Mormoni Raamatus olevas lubaduses. „Ja kui te saate need asjad, tahan ma teid õhutada, et te küsiksite Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, kas need asjad ei ole mitte õiged; ja kui te küsite siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse, teeb ta teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel” (Mn 10:4).

    Vanem ja õde Renlundi täispikka kõnet noortele täiskasvanutele võite vaadata ''>siit.