„Ma olen teid nimetanud sõpradeks”

Õde Dundee

 Kohe-kohe on käes sõbrapäev ning palju räägitakse sõprusest ning selle olulisusest. Samas tundub, et tänases maailmas jääb seda õiget ja puhast sõprust aina vähemaks. Inimestel on palju tuttavaid, aga tõeliseid sõpru võib vaevalt ühe käe sõrmedel kokku lugeda.

Mis eristab sõprust tutvusest? Tugev side kahe inimese vahel. See on teineteisest hoolimine ja huvitumine. Kui öeldakse,et sa võid mulle kasvõi kell kolm öösel helistada, siis seda mõeldaksegi ja ollakse alati valmis toeks olema. Seega on sõprus kõigepealt valmisolek teenida.

Tõeline sõprus on jõuduandev. Kui Joseph Smith oli Liberty vanglas, andis talle suurt lootust ja jaksu just teadmine, et tema sõbrad toetavad teda.

Kuna sõprus nõuab suurt tööd ja pühendumust, tuleks oma sõpru hoolikalt valida. Muidu on lõpuks ikka nii, et nad on vaid tuttavad. Või juhtub, et suur püüd oma arvatava, aga tegelikult vaid teist ära kasutava inimese meele järele olla juhib ka meid eemale õigsusest ja headusest. Ja siis me jääme ikka sõbrata.

Brošüür „Sulle, noor” ütleb: „Vali endale sellised sõbrad, kes jagavad sinu väärtusi. Tõeline sõber julgustab sind olema nii hea, kui suudad.” Seega aitab sõprus meil saada paremaks. Sõprus on määratud olema miski, mis on hea, seega peab ka sõpruse vili olema hea. Vastasel juhul on tegu millegi muuga.

Lisaks tavapärasele sõprusele on olemas ka perekondlik sõprus. Õed ja vennad, lapsed ja vanemad ning abikaasad peaksid olema ühendatud lisaks sugulusele ka tugeva sõprusega. On ju hea olla tõeline sõber inimesega, kellega koos elad iga päev ja kellega jagad elu aastaid. Tugevaimad sõprussuhted peaksidki olema sõlmitud koduseinte vahel, kus turvaline keskkond ja pingevaba õhustik aitavad iga hetk lähedasemaks muutuda. Perekond seisab kõige paremini alusel, milleks on teenimine, just nagu sõpruski.

Abielugi peaks põhinema tõelisel sõprusel. Abikaasad peaksid olema teineteise kõige paremad sõbrad, kellega saab jagada kõiki muresid ja rõõme, keda võib alati usaldada ja kelle teenimine on suur õnnistus. Abikaasadevaheline suhe ei ole vaid ülesannete jagamine, rahaline toetamine või koos elamine. Abielu on suur ja armastav sõprus. Kui abikaasad poleks sõbrad, miks nad siis tahaksid teineteisega igavesti koos olla?

Puhas sõprus on imeline väärtus, eriti kodus. Teatmikus „Usule truu” on kirjas, et „sinu ja su abikaasa vaheline sõprussuhe ning armastus peaksid olema sinu jaoks kõige kallimaks maapealseks suhteks. Sinu abikaasa on peale Issanda ainuke, keda sul on kästud kogu südamest armastada.” Niisiis abieluline sõprus on Issanda käsk ja seega on see eriti tähtis ja väärtuslik ning vajab meie erilist tähelepanu. Selline headust tulvil abielu on ääretult imeline ja õnnistav.

Peale inimestevahelise sõpruse on ka sõprus looduse, raamatute, muusika, pühakirjade lugemise, koduloomade ja muu heaga. Seda tüüpi sõpruste edendamine aitab meil areneda ja õppida. Sõprus koduloomaga aitab meil muutuda lahkemaks ja hoolivamaks, sest looma siiras armastus on meile suurepäraseks eeskujuks. Raamatud aitavad meil unustada argimured ja eriti pühakiri on imeline abi ja lohutus rasketel aegadel.

Ning muidugi ei saa me eales unustada meie kõige paremat ja armastavamat sõpra, kelleks on meie Taevane Isa. Tema ja Tema Poeg ning Püha Vaim teenivad ja juhatavad meid õigetele teedele. Nad hoolitsevad meie vajaduste eest, on alati valmis meid kuulama ja abistama. Kristus ohverdas enda elu meie eest, et me võiksime elada Tema ja Isaga igavesti. Vaid tõeline sõber teeks seda ja Kristus on seda.

Ta ütles Johannese evangeeliumis: „Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Jh 15:13) Just seda Ta tegigi.

Vanem Malcom Jeppsen ütles: „Muutke meie Päästja ja Lunastaja Jeesus Kristus oma suurimaks sõbraks. Tema sõbraks olemine tõstab ilma igasuguse erandita teie nägemust ja toob teile lohutust, juhatust, rahu ja jah, isegi teiste tõeliste sõprade kaasluse. Ta on lubanud, et järgides Tema sõna, leiame me tarkust ja suuri teadmiste aardeid, isegi peidetud aardeid. (ÕL 89:19)”

Ka Kristus ütles: „Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina käsin. Ma ei ütle teid enam orjad olevat; sest ori ei tea, mida isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma isalt kuulnud” (Jh 15:14–15).

Julgustan teid püüdlema tõelise sõpruse poole, valima oma sõpru hoolega ning arendama oma seniseid sõprussuhteid veelgi tugevamaks. Eriti tähtis on sõprus Issandaga, sest tänu Temale võime leida juhatust kõigeks ülejäänuks. Ärgem unustagem neid tõdesid tänapäeva kiires maailmas. Karjäär, rikkus, üritus või ükski ihatud ese pole väärt nii palju, kui seda on sõprus. Nii et jätkakem usu teel ja püüelgem tugevama sõpruse poole.