September 2005 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Tänulikkuse tõeline vägi

Vanem THOMAS S. MONSON

Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas

 

Teel Jerusalemma "läks [Jeesus] Samaaria ja Galilea vahelt läbi.

Ja kui ta saabus ühte alevisse, tulid temale vastu kümme pidalitõbist meest ja jäid eemale seisma, ja nad tõstsid häält ning ütlesid: "Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!"

Neid nähes ütles ta neile: "Minge ja näidake endid preestritele!" Ja kui nad läksid, said nad puhtaks. Aga üks nende seast, nähes enese terveks saanud olevat, läks tagasi ja andis Jumalale suure häälega au ja heitis tema jalge ette silmili maha ja tänas teda. Ja see oli samaarlane.

Aga Jeesus kostis ning ütles: "Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa?

Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?" Ja ta ütles temale: "Tõuse üles ja mine, su usk on sind aidanud!""1

Laulude 30. peatükis tõotab Taavet: "Jehoova, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!"2

Apostel Paulus kuulutas oma kirjas korintlastele: "Tänu olgu Jumalale tema ületamatu suure anni eest!"3 Ja kirjas tessalooniklastele: "Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine."4

Kas me oleme Jumalale tänulikud "tema ületamatu suure anni eest" ja Tema poolt nii külluslikult meile antud rikkalike õnnistuste eest?

Kas me peatume ja mõtiskleme Ammoni sõnade üle? "Nüüd, mu vennad, me näeme, et Jumal peab meeles iga rahvast, ükskõik kus maal nad ka ei ole; jah, ta loendab oma rahva … üle kogu maa. Nüüd see on minu rõõm ja minu suur tänu; jah, ja ma tänan oma Jumalat igavesti."5 |v14


Robert W. Woodruff, kunagine silmapaistev ärijuht, reisis ringi Ameerika Ühendriikides, pidades loengut, mille ta oli pealkirjastanud "Inimsuhete kapselkursus." Oma sõnumis ütles ta, et kaks kõige tähtsamat sõna inglise keeles on järgmised: "Tänan teid."

Gracias, danke, merci - millist keelt ka ei räägita, sageli öeldud "tänan teid" rõõmustab teie vaimu, avardab teie sõprusringi ja tõstab teie elu kõrgemale tasemele teie teel täiuslikkuse poole. Sõnad "tänan teid" väljendavad lihtsust, isegi siirust.

Tänu avaldamise ilu ja võlu väljendub mõne aasta taguses ajaleheloos:

Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoni politsei müüs reedel oksjonil maha 100 omanikuta jäänud jalgratast. "Üks dollar," ütles 11-aastane poiss, kui esimese ratta hinnapakkumine algas. Ent pakkumised läksid palju kõrgemaks. "Üks dollar," kordas poiss lootusrikkalt iga kord, kui uus ratas müüki tuli.

Oksjonipidaja, kes oli viinud läbi varastatud või kaotatud jalgrataste oksjoneid 43 aastat, märkas, et poisi lootused paistsid tõusvat iga kord, kui müüki tuli võidusõidujalgratas.

Siis oli alles jäänud veel vaid üks võidusõidujalgratas. Enampakkumine läks kaheksa dollarini. "Müüdud sellele poisile seal üheksa dollari eest!" ütles oksjonipidaja. Ta võttis oma taskust kaheksa dollarit ja küsis poisilt tema dollari. Nooruk andis selle müntides: ühe-, viie-, kümne-, ja kahekümne viie sendilistes - võttis oma ratta ja hakkas minema. Kuid ta kõndis vaid mõned meetrid. Parkides hoolikalt oma uue omandi, läks ta tagasi, heitis käed tänulikult oksjonipidaja kaela ümber ja nuttis.

Millal meie viimati tundsime nii sügavat tänu, kui see poiss? Teod, mida teised meie heaks teevad, ei pruugi olla nii südantliigutavad, kuid kindlasti on lahkeid tegusid, mis on väärt meie tänuavaldust.

Meie nooruses Pühapäevakoolis sageli lauldud laul pani tänulikkuse vaimu meie hingesügavustesse:

Kui on elulained tõusnud üle pea,
oled heidutatud ega vastu pea.
Loetle kõik õnnistused järjest sa,
imestad, kui palju said neid Issandalt. 6

Astronaut Gordon Cooper ütles 40 aastat tagasi Maa orbiidil olles armsa ja lihtsa tänupalve: "Isa, tänan Sind, eriti selle eest, et lasid mul lennata sellel lennul. Tänan Sind erilise võimaluse eest olla selles kohas: olla siin üleval selles imelises kohas, nähes kõiki neid paljusid hämmastavaid, imepäraseid asju, mis Sina oled loonud."7

Me oleme tänulikud õnnistuste eest, mida me ei saa mõõta, andide eest, mis on hindamatud, "raamatute, muusika, kunsti ja suurepäraste leiutiste eest, mis muudavad need õnnistused kättesaadavaks; … väikeste laste naeru; … inimeste kannatuste leevendamise vahendite … ja kasvava … elunautimise; … kõige hea ja meeltülendava eest."8

Prohvet Alma õhutas: "Kõikides oma toimetustes pea nõu Issandaga ja ta juhib sind heale; jah, kui sa õhtul heidad puhkama, siis heida puhkama Issandas, et ta võiks valvata sinu üle, kui sa magad; ja kui sa tõused hommikul, olgu su süda täis tänu Jumalale; ja kui sa neid asju teed, siis sind tõstetakse üles viimsel päeval."9

Ma tahaksin mainida kolme näidet, kus minu arvates siiras "tänan sind" võib kergendada rasket südant, inspireerida headele tegudele ja tuua taevaseid õnnistusi lähemale meie aja probleemidele.

Esiteks, ma paluksin, et me väljendaksime tänu oma vanematele meie elu, meie eest hoolitsemise, ohverdamise, töötamise eest, et anda teadmist meie Taevase Isa õnneplaanist. Siinailt kõmisevad meie südametunnistusele sõnad: "Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!"10

Ma ei tea ühtegi armsamat vanema poole pöördumist kui meie Päästja sõnad ristil: "Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, ütleb ta emale: Naine, vaata, see on su poeg! Pärast ta ütleb jüngrile: „Vaata, see on su ema!" Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta."11

Järgmiseks, kas me oleme mõelnud mõnest õpetajast koolis või Kirikus, kes tundus äratavat meis soovi õppida, kes sisendas meisse vähehaaval kohustust elada ausalt?

Räägitakse lugu meestest, kes kõnelesid inimestest, kes olid mõjutanud nende elu ja kelle eest nad tänulikud olid. Üks mees mõtles keskkooli õpetajast, kes tutvustas teda Tennysoniga. Ta otsustas talle kirjutada, et teda tänada. Mõne aja pärast tuli õpetajalt väetites varesejalgades kirjutatud vastus:

"Mu kallis Willie!

Mul ei ole sõnu, et väljendada, kui palju su kiri mulle tähendas. Ma olen 80ndates eluaastates, elan üksi väikeses toas, teen ise endale süüa, üksinduses, nagu viimane järelejäänud puuleht. Sul on ehk huvitav teada, et ma õpetasin koolis 50 aastat ja sinu oma on esimene tänukiri, mille ma eales saanud olen. See tuli külmal hommikul ootamatult ja rõõmustas mind nagu miski pole mind juba aastaid rõõmustanud."

Meil on igavene tänuvõlg kõigi nende ees, kes on minevikus ja olevikus andnud endast nii palju, et meil oleks nii palju.

Kolmandaks, ma mainin "tänan sind" väljendamist oma kaaslastele. Teismelise aastad võivad olla rasked nii teismeliste endi kui nende vanemate jaoks. Need on poisi või tüdruku elus prooviajad. Iga poiss tahab pääseda jalgpallimeeskonda, iga tüdruk tahab olla iluduskuninganna. "Paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud"12 on siinkohal sobiv öelda.

Lubage mul rääkida teile kaasaja imest, mis juhtus mitmeid aastaid tagasi Murray keskkoolis, Salt Lake City lähedal, kus igaüks oli võitja ja polnud ühtki kaotajat.

Ajalehes tõsteti seda sündmust esile. Artikli pealkirjaks oli "Pisarad, rõõm ja tõeline vaim: õpilased valisid kaks puudega tüdrukut Murray kuninglikeks isikuteks." Artikkel algas: "Ted ja Ruth Eyre tegid seda, mida iga lapsevanem teeks.

Kui nende tütar Shellie’st sai Murray keskkooli iluduskuninganna valimise finalist, soovitasid nad tüdrukul mitte kurvastada, kui ta ei võida. Nad selgitasid, et vaid üks tüdruk kümnest kandidaadist valitakse kuningannaks…

"Kui õpilaskogu esindajad kroonisid kooli võimlas neljapäeva õhtul kooli iluduskuningannat, koges Shellie Eyre ka enda kaasamist. 17-aastane abiturient, kes oli sündinud Downi sündroomiga, valiti kaasõpilaste poolt iluduskuningannaks … Kui Ted Eyre eskortis oma tütre kandidaatide tutvustamise ajal võimla põrandale, täitus võimla kõrvulukustavate hüüete ja aplausiga. Neid tervitati kauakestvate ovatsioonidega."

Samasugune kauakestev ovatsioon sai osaks Shellie kaaskonnale, kellest üks, April Pershon, oli füüsilise ja vaimse puudega, mis oli põhjustatud ajuverejooksust, kui ta oli kõigest 10-aastane.

Ovatsioonide vaibudes ütles kooli direktor: "Täna… valisid õpilased sisemise ilu!"… Silmnähtavalt liigutatud lastevanemad, kooli juhid ja õpilased nutsid varjamatult."

Üks õpilane ütles: "Ma olen nii õnnelik, ma nutsin, kui nad välja tulid. Minu arvates on Murray keskkool nii lahe, et seda tehti."13

Ma ütlen südamest "tänan teid" kõigile, kes muutsid selle õhtu taoliseks, mis jääb alatiseks meelde. Ðoti luuletaja James Barrie sõnad tunduvad sobivatena: "Jumal andis meile mälestused, et meil oleksid juunikuised roosid meie elu detsembris."14

Ühel kuumal augustikuu päeval mõned aastad tagasi juhtus Salt Lake Citys õnnetus. Seda kajastati kohalikus ja üleriigilises ajakirjanduses. Viis imekaunist väikest tüdrukut - nii väikest, nii energilist, nii õrna - peitsid end ära, nagu lapsed sageli teevad peitust mängides, minnes vanemate auto pagasiruumi. Pagasiruumi luuk tõmmati kinni, nad ei saanud väljuda ja kõik hukkusid ülekuumenemise tagajärjel.15

Kogu ümbruskond oli väga lahke, tähelepanelik, hoolitsev nende viie väikese tüdruku surma puhul. Nende perekondadele said osaks lilled, toit, telefonikõned, külaskäigud ja palved.

Laastavale sündmusele järgnenud pühapäeval sõitsid pikad rivid leinavaid inimesi täis autod väga aeglaselt mööda majast, kus õnnetus aset leidis. Õde Monson ja mina tahtsime olla nende hulgas, kes väljendasid sel moel oma kaastunnet. Majast mööda sõites tundsime me, et oleme pühas kohas. Me sõitsime sõna otseses mõttes teosammul tänavat mööda. Tundus, nagu võiksime endile silme ette manada liiklusmärgi, millel seisab: "Lapsed mängivad, palun sõitke aeglaselt." Meie silmad täitusid pisaratega ja meie südametest voogas kaastunne. Kahel perel kolmest, kellega õnnetus juhtus, olid surnud lapsed pere ainukesed.

Sageli tuleb surm sissetungijana. See on vaenlane, kes äkitselt ilmub keset elu pidu, kustutab tuled ja lõpetab lusti. See külastab vankuvatel jalgadel kõndivaid vanureid. Selle kutset kuulevad need, kes on vaevalt jõudnud elurännaku poolele teele ja sageli summutab see väikeste laste naeru.

Viie väikese ingli matusetalitusel soovitasin ma: "Teie mõtetest ja sõnadest, mida te räägite, tuleks kustutada üks fraas. See fraas on: "Kui vaid." Sellest pole kasu ja see ei too tervenemise ja rahu vaimu. Pigem tuletage meelde sõnu Õpetussõnadest: "Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks!"16"

Enne kirstude sulgemist märkasin ma, et iga laps hoidis oma lemmikmänguasja, pehmet kinki, mida kaissu võtta. Ma mõtlesin luuletaja Eugene Fieldi sõnadele:

On tolmuga kaetud väike mängukoer,
kuid siiski ta seisab visalt ja kindlal moel,
ning väikesel tinasõduril on roostes kuuehõlm
ja pikka aega vaikinud on tema tulirelv.
Kuid oli aeg, mil väike mängukoer oli uus,
ja tinasõduril säravaid nööpe oli mundril kuus.
See oli aeg, mil meie pojake väike
neid suudles ja juhtis nende käike.

Ta ütles: "Ärge minge enne mu tagasitulekut ära,
ja üksinda olles ärge tehke suurt kära!"
Nii vantsis ta oma rullratastel voodi
ja unenäos mänguasjad taas ta mõtteisse toodi.
Und nähes kaunis ingel tal laulis siis,
ja meie väikese poja endaga kaasa viis.
On aastaid nii palju ja pikad on kuud,
kuid mänguasjadest sõbrad on siiani truud.

Nad seisavad väiksele poisile kindlas usus,
igaüks samas kohas, kus enne ta asus.
Oodates väikese käe puudutust,
ja väikese näo rõõmsat naeratust.
Nad mõtlevad, oodates pikki aastaid seal,
kus tolm juba paks on tooli peal,
kuhu võis küll väikene poiss minna,
peale seda, kui ta suudles ja pani nad sinna.17

Väike mängukoer ja õiglane sõdur võivad kahelda, aga Jumal oma lõputus armus pole jätnud leinavaid lähedasi kahtlema. Ta on andnud tõe. Ta innustab sirutuma ülespoole ja Tema väljasirutatud käed embavad teid. Jeesus lubas kõigile, kes leinavad: "Ma ei jäta teid vaestekslasteks: ma tulen teie juure."18

On vaid üks tõelise rahu allikas. Ma olen kindel, et Issand, kes märkab varblase kukkumist, vaatab kaastundlikult nende peale, kes on kutsutud lahus olema - kuigi ajutiselt - oma kallihinnalistest lastest. Tervendamise ja rahu annid on äärmiselt vajalikud ja Jeesus on oma lunastuse kaudu andnud need igaühele.

Prohvet Joseph Smith rääkis inspireerivaid ilmutuse ja lohutuse sõnu:

"Kõik lapsed, kes surevad enne vastutavasse ikka jõudmist, päästetakse taeva selestilisse kuningriiki."19

"Ema [ja isa], kes matsid oma väikese lapse, olles ilma jäetud võimalusest, rõõmust ja rahuldusest kasvatada nad selles maailmas meesteks ja naisteks, saavad ülestõusmise järel tunda kogu rõõmu, rahuldust ja meelehead ja isegi rohkemat, kui oleks olnud võimalik tunda surelikkuses, nähes nende lapsi saavutamas nende vaimse kasvu täisulatuse."20 See on nagu Gileadi palsam neile, kes leinavad, neile, kes on armastanud ja kaotanud kallihinnalised lapsed.

Laulude kirjutaja annab kindlust: "Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine!"21

Issand ütles: "Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks! … Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile ütelnud: Ma lähen teile aset valmistama? ... Et teiegi oleksite, kus mina olen."22

Ma väljendan oma sügavat tänu armastavale taevasele Isale, kes annab teile, mulle ja kõigile, kes siiralt otsivad, teadmise, et surm ei ole lõpp, et Tema Poeg - nimelt meie Päästja, Jeesus Kristus - suri, et meie võiksime elada. Issanda templeid leidub paljudes maades. Sõlmitakse pühi lepinguid. Kuulekaid ootab selestiline hiilgus. Pered võivad olla koos igavesti.

Õpetaja kutsub kõiki:

"Tulge minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele"23

 

MÄRKUSED

1. Luuka 17:11-19.

2. Laulud 30:13.

3. 2 korintlastele 9:15.

4. 1 tessalooniklastele 5:18.

5. Alma 26:37.

6. Johnson Oatman jun (1856-1922), "Loetle oma õnnistused", Kiriku lauluraamat, lk 8.

7. Congressional Record, 88. kongress, 1. istung, 1963, lk 109, osa 7:9156.

8. "Three Centuries of Thanksgiving," Etude Music Magazine, nov 1945, lk 614.

9. Alma 37:37.

10. 2 Moosese 20:12.

11. Johannese 19:26-27.

12. Matteuse 22:14.

13. Marjorie Cortez, Deseret News, 26. sept 1997, lk A1, A7.

14. Laurence J. Peter, Peter's Quotations: Ideas for Our Time (1977), lk 335.

15. Vaata "5 Little Girls Die in [West Valley] Car Trunk," Deseret News, 8. aug 1998, lk A1, A7; Lucinda Dillon and Spencer Young, "Cars Pass Site of Tragedy in Solemn Stream," Deseret News, 9. aug 1998, lk A1, A5.

16. Õpetussõnad 3:5-6.

17. "Little Boy Blue," toim. Jack M. Lyon ja teised, "Best-Loved Poems of the LDS People" (1996), lk 50.

18. Johannese 14:18.

19. ÕL 137:10.

20. Tsiteeritud Joseph F. Smith, Gospel Doctrine, 5. trükk (1939), lk 453.

21. Laulud 30:6.

22. Johannese 14:27, 2-3.

23. Matteuse 11:28-29.