August 2006 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Juhitud vaimsete teerajajate poolt

Vanem THOMAS S. MONSON
Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas

 

Sel suvel täitub 159 aastat ajast, mil teerajajad saabusid Brigham Youngi inspireeritud juhtimise all Suure Soolajärve orgu ning kuulutasid: "See on õige koht. Liikugem edasi"1.

Sageli me austame selle ajaloolise rännaku suuri juhte ja järgijaid, kuid ma tahaks pöörata teie tähelepanu teistele "teerajajatele", kes eelnesid neile. Seda tehes ma peatun ja mõtisklen sõna teerajajad tähenduse üle sõnaraamatus: "Keegi, kes läheb ees, et ette valmistada või avada tee teistele, kes järgnevad"2.

Pöördugem ajas tagasi ja tehkem reis teistesse kohtadesse, et rääkida mõnedest, kes minu arvates vastaksid sõna teerajaja kõrgele standardile.

Üks neist oli Mooses. Üleskasvanuna Vaarao õukonnas ja olles õppinud kõiki egiptlaste tarkusi, sai ta suureks sõnades ja tegudes. Moosest, suurt seaduseandjat, ei saa lahutada kivitahvlitest, mille Jumal talle valmistas ja milledele olid kirjutatud kümme käsku. Need olid siduvaks siis ja on seda ka praegu.

Mooses elas pidevas pettumuses, kui mõned tema usaldatud järgijad pöördusid tagasi oma endistele teedele. Kuigi ta oli nende käitumisest nördinud, armastas ta neid endiselt ja juhtis neid, nimelt Iisraeli lapsi, välja nende Egiptuse orjusest. Mooses kvalifitseerub kindlasti teerajajaks.

Teine, kes kvalifitseerub, on Rutt, kes hülgas oma rahva, sugulased ja maa, et saata oma ämma, Noomit — teenides Jehoovat Tema maal ja omaks võttes Tema inimeste maneerid. Kui tähtis oli Ruti kuulekus Noomile ja selle tulemusena abielu Boasega, mille järjel sai Rutist kui võõramaalasest ja moabiidist pöördunust Taaveti vanavanaema ja seetõttu ka Jeesuse Kristuse esivanem.

Raamat Piiblis, mis kannab tema nime, sisaldab poeetilises stiilis keelt, mis peegeldab tema meelekindluse ja julguse vaimu. "Kuid Rutt vastas: "Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal! Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki. Jehoova tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!""3

Jah, Rutt, hinnaline Rutt, oli teerajaja.

Samuti kvalifitseeruvad teerajajateks ka teised kindla usuga naised, nagu Maarja, Jeesuse ema, Maarja Magdaleena, Ester ja Eliisabet. Ärgem minge mööda Aabrahamist, Iisakust ja Jaakobist, ega jätkem lisamata Jesajat, Jeremijat, Hesekieli ja mõnda teist hilisemast perioodist.

Keegi, kes käis ees

Me mäletame Ristija Johannest. Tema riietus oli lihtne, elu spartalik, tema sõnum lühike: usk, meeleparandus, ristimine vee alla kastmise läbi ja Püha Vaimu and suurema volituse kaudu kui tema oma. Ta kuulutas: "Mina ei ole Kristus, vaid mind on läkitatud tema eele!"4 "Mina ristin teid veega; aga on tulemas vägevam minust … tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega!"5

Jordani jõgi oli ajalooline kohtumispaik, kui Jeesus tuli Galileast, et saada Johannese poolt ristitud. Esmalt anus Johannes Õpetajat: "Minule on vaja, et sina mind ristiksid, ja sina tuled minu juure!"6 Tuli vastus: "Sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust. … Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta sedamaid veest välja. Ja ennäe, taevad avanesid, ja ta nägi Jumala Vaimu laskuvat alla kui tuvi ja tulevat tema peale. Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: "Seesinane on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!""7

Johannes kuulutas ja õpetas sundimatult: "Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!"8

Issand kuulutas Johannese kohta: "Ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes."9

Nagu paljud teised teerajajad ajaloo annaalides, kannatas ka Johannes märtrisurma.

Päästja apostlid

Paljud, kes olid oma hingelt ja tegudelt teerajajad, kutsus Jeesus olema Tema apostlid. Neist igaühe kohta oleks palju öelda.

Peetrus oli üks esimesi Jeesuse jüngreid. Kalamees Peetrus pani vastuseks jumalikule kutsele võrgud kõrvale ja kuuletus Õpetaja üleskutsele: "Tulge minu järele ja ma teen teid inimeste püüdjaiks!"10 Ma ei mõtle kunagi Peetrusele ilma, et imetleksin tema tunnistust Issandast: "Sina oled Kristus, elava Jumala poeg."11

Armastatud Johannes on ainus, kelle kohta on teada, et ta viibis Jeesuse ristilöömise juures. Halastamatult ristilt määras Jeesus Johannesele tähendusrikka kohustuse, viidates oma emale, Maarjale: "Vaata, see on su ema!"12 ja Maarjale: "vaata, see on su poeg!"13

Apostlid läksid ees, näidates teistele teed, mida järgida. Nad olid teerajajad.

Ajalugu kinnitab aga, et enamus inimesi ei tulnud Kristuse juurde ega järginud teed, mida Ta õpetas. Issand löödi risti, enamus apostleid tapeti, tõde lükati tagasi. Hele, valgustav päikesekiir kadus ning pikkade varjudega must öö mähkis maa endasse.

Mitmeid põlvkondi enne seda oli Jesaja ennustanud: "Pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid." 14 Aamos oli kuulutanud maale ette näljahäda: "[Nälga] mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!"15 Ajaloo tumedatel ajajärkudel ei paistnud lõppu tulevat. Kas ei ilmu ühtegi taevast sõnumitoojat?

Valguse otsimine

Aja jooksul püüdsid südant valutavad, ausad inimesed luua pidepunkte, leidmaks õige tee, olles selle nimel valmis isegi riskima oma eluga. Usupuhastuse päev oli koitmas, aga tee sinnapoole oli raske. Tagakiusamised said olema karmid, isiklik ohverdamine masendav ja kannatuste mõõtmed hindamatud. Reformaatorid olid teerajajad, tehes teed usust taganemise kõnnumaal, otsides meeleheitlikult neid kadunud pidepunkte, mis nende arvates võisid juhtida inimkonna tagasi Jeesuse õpetatud tõe juurde.

Wycliffe, Luther, Hus, Zwingli, Knox, Calvin ja Tyndale olid kõik reformatsiooniajastu teerajajad. Tähelepanuväärne oli Tyndale’i vastus oma kritiseerijatele: "Ma teen nii, et poiss, kes atra seab, saab teadma pühakirjadest rohkem kui teie."16

Niisugused olid suurte reformaatorite õpetused ja elud. Nende teod oli kangelaslikud, panused rohkearvulised, kannatused suured — aga nad ei taastanud Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

Reformaatorite kohta võiks küsida: "Kas nende ohverdused olid asjata? Oli nende kannatus kasutu?" Mu vastus on põhjendatud "ei". Piibel oli nüüd kõikidele inimestele kättesaadav. Iga inimene võis paremini leida oma tee. Oh, kui kõik oleksid osanud lugeda ja aru saada! Aga mõned oskasid lugeda ja teised võisid kuulda ning kõigil oli juurdepääs Jumalale palve kaudu.

Kauaoodatud taastamise päev siiski saabus. Tuletagem seda tähendusrikast sündmust maailma ajaloos meelde läbi kohalviibinud tunnistaja — talupoisi ja hilisema prohveti Joseph Smithi — tunnistuse.

Koidab hommik

Oma kogemust kirjeldades ütles Joseph: "Olin ühel päeval lugemas Jakoobuse kirjast esimese peatüki viiendat salmi, mis ütleb: "Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.""17

"Ajapikku jõudsin järeldusele, et ma pean kas jäämagi pimedusse ja segadusse või siis tegema nii, nagu Jakoobus juhatas — küsima Jumalalt …

Siirdusin metsa üksindusse üritama. Tegin seda ühe ilusa selge päeva hommikul tuhande kaheksasaja kahekümnenda aasta varakevadel … … Põlvitasin ja hakkasin väljendama Jumalale oma südamesoove …

… Ma nägin otse oma pea kohal valgusesammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale …

… Valguse levides nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi ja osutas teisele ning ütles: "See on minu armas Poeg. Kuula Teda!""18

Isa ja Poeg, Jeesus Kristus, olid ilmunud Joseph Smithile. Aegade täiuse hommik oli saabunud, hajutades pikki põlvkondi kestnud vaimse öö pimeduse.

Joseph Smithi elu ja saavutuste kohta on kirjutatud mahukaid teoseid, kuid ehk piisab ühe või kahe tähtsama seiga esiletoomisest: Teda külastas ingel Moroni. Hinnalistelt plaatidelt, mille juurde ta juhatati, tõlkis ta Mormoni Raamatu, uue tunnistuse Kristusest kogu maailma jaoks. Ta oli Issanda käes tööriistaks, kelle kaudu tulid suured ilmutused, mis puudutasid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku rajamist. Oma teenimise ajal külastasid teda Ristija Johannes, Mooses, Eelija, Peetrus, Jakoobus ja Johannes, selleks, et kõikide asjade taastamine saaks teostatud. Ta talus tagakiusamist, kannatas rängalt, nii nagu tema järgijadki. Ta usaldas Jumalat. Ta oli truu oma prohvetlikule kutsele. Ta alustas imelist misjonitööd kogu maailma jaoks, mis tänapäeval inimkonna hingedele valgust ja tõde toob. Lõpuks suri Joseph Smith märtrina nagu tema vend Hyrumgi.

Kahtlemata oli Joseph Smith teerajaja.

Keegi, kes muutis maailma

Pöörates pühakirjade ajaloolehekülgi algusest lõpuni, õpime me põhilisest teerajajast — nimelt Jeesusest Kristusest. Tema sünd oli ammuste prohvetite poolt ettekuulutatud, kogu Tema elu ingli poolt teatavaks tehtud. Tema elu ja teenistus on maailma ümber kujundanud.

Lapsukese sünniga Petlemmas tuli esile suur and, jõud, mis on tugevam kui relvad, ning rikkus, mis püsib kauem kui keisri mündid. Sellest lapsest pidi saama kuningate Kuningas ja isandate Isand, lubatud Messias, nimelt Jeesus Kristus, Jumala Poeg. Tallis sündinuna ja sõime kätketuna tuli Ta taevast, et elada maa peal sureliku inimesena ja rajada Jumala Kuningriik. Oma maise teenimistöö ajal õpetas Ta inimestele kõrgemat seadust. Tema hiilgav evangeelium kujundas uuesti ümber maailma mõtteviisi. Ta õnnistas haigeid. Ta pani lombakad käima, pimedad nägema, kurdid kuulma. Ta äratas ellu isegi surnuid.

Üks lause Apostlite tegude raamatust ütleb palju: "[Jeesus] käis mööda maad ja tegi head … sest Jumal oli temaga."19

Ta õpetas meid palvetama: "Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal."20

Ketsemani aias, kus Tema kannatus oli nii suur, et Tema pooridest tulid välja verepiisad, anus Ta palvetades: "Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!"21

Ta õpetas meid teenima: "Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!"22

Ta õpetas meid andestama: "Mina, Issand, andestan sellele, kellele ma andestan, aga teilt nõutakse, et te andestaksite kõikidele inimestele."23

Ta õpetas meid armastama: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.

See on suur ja esimene käsk.

Aga teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast."24

Tõeline teerajaja nagu Ta oli, kutsus Ta: "Tule ning järgi mind!"25

Pöördugem Kapernauma. Seal tuli Õpetaja juurde Jairus, üks palvekoja ülemaid, öeldes: "Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et sa tuleksid ja paneksid oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"26 Seejärel tuli valitseja majast teade: "Su tütar on surnud."27

Kristus vastas: "Ära karda, usu vaid!"28 Ta läks majja, möödus leinajatest ja ütles neile: ""Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!" Ja nad naersid teda,"29 teades et ta on surnud. "Kui ta kõik on välja ajanud … Ja lapse käest kinni hakates ütleb ta temale … Neitsike, ma ütlen sulle, tõuse üles! … Ja sedamaid tõusis neitsike üles ja kõndis; … ja nad ehmusid üliväga."30

Esimesed, kes tõusevad

Minu jaoks on emotsionaalselt kurnav jutustada sündmustest, mis eelnesid Issanda ristilöömisele. Ma tõmbun küüru, kui ma loen Pilaatuse vastust rahvatungile: "Löö risti, löö ta risti."31 Pilaatus "võttis vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!""32 Jeesuse üle naerdi. Tema peale sülitati ja Tema pähe asetati okastega kroon. Talle anti juua äädikat. Nad lõid Ta risti.

Tema keha pandi laenatud hauda, aga haud ei suutnud hoida Issanda keha. Kolmanda päeva hommikul tuli sõnum Maarja Magdaleenale, Jakoobuse emale Maarjale ja veel ühele naisele, kes oli nendega, kui nad haua juurde tulid. Nad nägid, et suur kivi oli sissepääsu eest ära veeretatud ja märkasid, et haud on tühi. Kaks inglit ütlesid nutvatele naistele: "Miks te elavat otsite surnute juurest? Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud."33

Jah, Issand oli tõesti üles tõusnud. Ta ilmus Maarjale; Teda nägi Keefas ehk Peetrus ning seejärel Tema vennad -- kaksteist apostlit. Teda nägid Joseph Smith ja Sidney Rigdon, kes kuulutasid: "See on tunnistus, viimane kõikidest, mis meie temast anname: Et ta elab! Sest me nägime teda, nimelt Jumala paremal käel."34

Meie Vahendaja, meie Lunastaja, meie Vend, meie Advokaat Isa juures suri meie ja kogu inimkonna pattude lunastamiseks. Jeesuse Kristuse lunastus on Jumala Ainusündinud Poja eelnevalt määratud, kuid vabatahtlik tegu. Ta pakkus oma elu kui vabastavat lunastust meie kõigi eest.

Tema missioon, teenimine inimeste keskel, Tema õpetused tõest, halastuse teod, kõikumatu armastus meie vastu ergutab meid olema tänulikud ja soojendab südameid. Jeesus Kristus, maailma Päästja — nimelt Jumala Poeg — oli ja on tõeline teerajaja, sest Tema käis ees, näidates kõikidele teistele teed, mida järgida. Järgigem Teda alati.

VIITED

1. Tsiteeritud Wilford Woodruffi teosest, "Celebration of Pioneers’ Day," The Utah Pioneers (1880), lk 23.

2. Oxford English Dictionary (1971), märksõna "Pioneer," lk 2182.

3. Rutt 1:16–17

4. Johannese 3:28

5. Luuka 3:16

6. Matteuse 3:14

7. Matteuse 3:15–17

8. Johannese 1:29

9. Matteuse 11:11

10. Matteuse 4:19

11. Matteuse 16:16

12. Johannese 19:27

13. Johannese 19:26

14. Jesaja 60:2

15. Aamos 8:11

16. Tsiteeritud S. Michael Wilcoxi teosest Fire in the Bones: William Tyndale—Martyr, Father of the English Bible (2004), lk 47.

17. Vt Joseph Smith – Ajalugu 1:11

18. Vt Joseph Smith – Ajalugu 1:13–17

19. Apostlite teod 10:38

20. Matteuse 6:9–10

21. Luuka 22:42

22. Matteuse 25:40

23. Vt ÕL 64:10

24. Matteuse 22:37–39

25. Luuka 18:22

26. Markuse 5:23

27. Markuse 5:35

28. Markuse 5:36

29. Markuse 5:39–40

30. Markuse 5:40–42

31. Luuka 23:21

32. Matteuse 27:24

33. Luuka 24:5–6

34. Vt ÕL 76:22–23