Jaanuar 2007 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Jõud, mis meid päästavad

Vanem JAMES E. FAUST
Teine nġuandja Esimeses Presidentkonnas

 

Tahan oma kõnes hoiatada kuradi ja tema inglite eest, kes on kõige kurja allikas ja läte. Ma lähenen sellele teemale palvemeelselt, sest Saatan ei ole valgustav teema. Ma pean teda osavaks jäljendajaks.

Kaldun arvama, et Jumala kuningriigi tugevnedes näeme üha rohkem ka tõendusi Saatana väest. Usun, et Saatana üha suurenevad pingutused on tunnistuseks meie käsiloleva töö õigsusest. Tulevikus saab vastuseis olema vähemmärgatavam ja samas ka avalikum. See saab varjatud keerukuse ja osavusega, kuid see saab olema ka ilmselgem. Me vajame kõik suuremat vaimsust, et märgata kõiki kurjuse vorme ja et meil oleks suurem jõud sellele vastu panna. Kuid pettumused ja tagasilöögid Jumala töös saavad olema ajutised, sest töö jätkub.1

Pole heaks tavaks tunda huvi Saatana ja tema saladuste vastu. Kurjale lähedale minekust ei saa tulla midagi head. Nagu tulega mängides, võib kergesti juhtuda, et saab põletada. „Patust teadmine ahvatleb seda sooritama.”2 Ainus turvaline tee on hoida heaga eemale temast ja tema pahelistest tegevustest või kurjadest tegudest. Selliseid asju nagu kuradi kummardamine, nõiakunst, nõidus, voodoo, loitsimine, must maagia ja kõiki muid deemonluse vorme tuleb alati vältida.

Siiski ütles President Brigham Young (1801--77), et on tähtis „uurida . . . kurjust ja selle tagajärgi”3. Kuna Saatan on kõige maailmas oleva kurjuse autor, siis on esmatähtis, et me mõistaksime, et tema on jõud kõige taga, mis vastustab Jumala tööd. Alma rääkis sellel teemal selgelt: „Mis iganes on hea, tuleb Jumalalt ja mis iganes on halb, tuleb kuradilt.”4

Valisin selle teema, et aidata noori inimesi ja hoiatada neid Pauluse sõnadega: „Et saatan meid kavalasti ei petaks, sest tema mõtted ei ole meile teadmatud.”5 Me loodame, et noored inimesed, kes ei tea elu keerdkäike, suudavad hoida end puhtana Saatana meelitustest ja pettustest. Ma ei väida, et mul oleks eriline arusaamine Saatana võtetest, kuid olen kohati suutnud saada aru tema mõjust ja tegudest omaenda ning teiste elus. Kui olin oma esimesel misjonil, siis püüdis Saatan kallutada mind kõrvale mu tulevikuteelt ja kui võimalik, siis hävitada mu kasulikkus Issanda töös. See oli rohkem kui 60 aastat tagasi ja ma mäletan ikka veel, kui mõistlikud kõlasid tema härdad palved.

Saatana härdad palved

Kes pole kuulnud ja saanud tunda Saatana härdaid palveid? Tema hääl kõlab sageli nii mõistlikuna ja tema sõnum on nii lihtsalt õigustatav. See on anuv, huviäratav hääl, milles kõlavad armsad toonid. See ei ole kalk ega ebakõlaline. Keegi ei kuulaks Saatana häält, kui see kõlaks räigelt ja alatult. Kui kuradi hääl oleks ebameeldiv, siis ei tõmbaks see inimesi kuulama.

Shakespeare kirjutas: „Pimeduse prints on härrasmees,”6 ja „Saatan oskab tsiteerida pühakirja oma huvides.”7 Osava jäljendajana on Lutsiferil imepärane petmisjõud. Nagu ütles Paulus Korintlastele: „Ja see ei ole ime; sest saatan ise moondab ennast valguseingliks.”8

Mõned Saatana kõige mõjuvamad laused on „Kõik teevad seda”, „Kui see ei tee teistele halba, siis on kõik korras”, „Kui sul on selle suhtes hea tunne, siis see on lubatud”, „See on popp”. Need õrnad härdad palved teevad Saatanast osava jäljendaja, pettusemeistri, ülima võltsingute valmistaja ja osava võltsija.

Meil kõigil on sisemine pidurdussüsteem, mis peatab meid enne, kui me järgneme Saatanale liiga kaugele mööda valet teed. See on see vaikne tasane hääl meie sisemuses. Kuid kui me laseme endid allutada Saatana ahvatlustele, siis hakkab pidurdussüsteemist pidurivedelikku välja lekkima ning meie peatumismehhanism muutub nõrgaks ja vähetõhusaks.

Nefi on andnud meile mudeli või valemi, mille järgi Saatan tegutseb:

„Ja teisi ta rahustab ja suigutab nad lihalikku kindlustundesse, nii et nad ütlevad: Siionis on kõik hästi; jah, Siion õitseb, kõik on hästi--ja sel moel petab kurat nende hingi ja juhib neid ettevaatlikult ära alla põrgusse.

Ja vaata, teised ta meelitab ära ja räägib neile, et põrgut ei ole; ja ta ütleb nendele: Ma ei ole mingi kurat, sest teda ei ole olemas -- ja nii ta sosistab nende kõrva, kui ta haarab nad oma hirmsate ahelatega, millest pole mingit pääsu.”9

Esimene Presidentkond on kirjeldanud Saatanat järgmiselt: „Ta töötab nii täiusliku maski taga, et paljud ei tunne ära ei teda ega tema võtteid. Pole kuritegu, mida ta ei teeks, liiderlikkust, mida ta ei korraldaks, katku, mida ta ei saadaks, südant, mida ta ei purustaks, elu, mida ta ei võtaks, hinge, mida ta ei hävitaks. Ta tuleb kui varas ; ta on hunt lambanahas.”10 Saatan on maailmameister meelitamises ja ta teab kõneosavuse suurt väge -- see on võime, mida ta teenijad sageli kasutavad.11 Ta on alati olnud maailmas üks suurtest jõududest.

Kuulsin kord Ernest LeRoy Hatchi, endist Guatemala City templi juhatajat, ütlemas: „Kurat ei ole tark mitte seepärast, et ta on kurat; ta on tark, sest ta on vana.” Tõepoolest, kurat on vana ja ta ei ole alati olnud kurat. Algselt ei olnud ta kurjuse toimepanija. Ta oli alguses koos taeva vägedega. Ta oli „Jumala ingel, kes oli võimul Jumala juures”12. Ta tuli enne Kristust ja tegi Jumalale, Isale, ettepaneku: „Vaata, siin ma olen, saada mind, mina olen siis su poeg ja ma lunastan kogu inimkonna, nii et ükski hing ei lähe kaduma, ja ma tõesti teen seda, mispärast anna mulle oma au.”13 Seda tahtis ta teha jõuga, hävitades inimese vaba tahte.

Saatanast sai kurat, sest ta otsis hiilgust, võimu ja vägivaldset domineerimist.14 Vastupidiselt sellele, Jeesus, kes valiti „algusest alates”, ütles Jumalale: „Isa, sinu tahe sündigu, ja auhiilgus olgu igavesti sinu.”15 Milline erinevus asjale lähenemises! Saatanal ei olnud õigus, kuid ta oli piisavalt veenev, et meelitada kolmandik taevavägedest endale järgnema.16 Ta korraldas võimsa pettuse, öeldes: „Ka mina olen Jumala poeg!”17, veendes teisi armastama teda rohkem kui Jumalat.

Vaba tahe -- meie valik

Meie vaba tahe, antud meile läbi Isa plaani, on suurepärane alternatiiv Saatana jõuplaanile. Selle üleva kingitusega saame me kasvada, muutuda paremaks, areneda ja taotleda täiuslikkust. Ilma vaba tahteta ei saaks keegi meist kasvada ja arenda nii, et õpime oma ja teiste vigadest ning eksimustest.

Vastuhaku pärast heideti Lutsifer välja ja „temast sai Saatan, jah, nimelt kurat, kõikide valede isa, eksitama ja pimestama inimesi ning juhtima neid oma tahte järgi vangistusse, nimelt neid, kes ei võta kuulda [Issanda] häält”.18 Ja nii see isik, kes oli Jumala ingel ja võimul Jumala juures, eemaldati Jumala ja Tema Poja eest.19 See põhjustas suurt kurbust, „sest taevad nutsid tema pärast -- tema oli Lutsifer, hommiku poeg.”20 Kas see ei pane Kristuse järgijatele vastutust näidata üles hoolitsust neile armsate inimeste vastu, kes on tee kaotanud ja on „jumala lähedusest eemadatud”?21 Ma ei tea selleks paremat viisi, kui näidata tingimusteta armastust ja aidata eksinud hingedel leida uut rada.

Saatanal on siiski täita tähtis negatiivne ülesanne. 2 Nefi raamatus öeldakse meile: „Sest nii peab olema, et kõigis asjades on vastandlikkus.”22 Tõepoolest, Peetrus hoiatab: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!”.23

C. S. Lewis, kristlik kirjanik, annab meile hea ettekujutuse kuradi taktikast. Väljamõeldud kirjas juhendab meisterkurat Screwtape kuradiõpilast Wormwoodi, kes harjutab, et saada kogenud kurjuse vaimuks:

„Sa ütled, et need on väga väikesed patud; ja kahtlemata, nagu kõik noored ahvatlejad, kibeled sa ette kandma erilisest pahelisusest. … Pole tähtis, kui väikesed on patud, kui nende koosmõju kallutab inimese eemale Valgusest ja edasi Tühjusesse. … Tõepoolest, kõige turvalisem tee põrgusse on järkjärguline -- kerge nõlv, pehme pinnas, ilma järskude pööreteta, ilma teetähisteta, ilma märgistusteta.”24

C. S. Lewis kirjutas samuti: „Levib tobe arvamus, et head inimesed ei tea, mida tähendab kiusatus. See on ilmselge vale. Ainult need, kes püüavad kiusatusele vastu panna, teavad kui tugev see on. … Sa saad aimu tuule tugevusest, kui püüad sellele vastu kõndida, mitte siis, kui sa pikali heidad.”25

Prohvet Joseph Smith rääkis omaenda kogemusest: „Mida lähemale inimene Issandale saab, seda suuremat jõudu vastane ilmutab, et Tema eesmärgid ei saaks täidetud.”26

Meie kaitse: Seiske vankumatult

Meid ei peaks halvama hirm Saatana väe ees. Tal ei saa olla meie üle mingit väge, kui me seda ei luba. Ta on tegelikult arg ja kui me seisame vankumatult, siis ta taganeb. Apostel Jakoobus andis nõu: „Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.”27 Ta ei tea meie mõtteid, kui me neid välja ei ütle. Ja Nefi ütleb, et kuradil „ei ole mingit võimu [õigemeelsete] inimeste südamete üle”.28 Me oleme kuulnud koomikuid ja teisi õigustamas või selgitamas oma valetegusid, öeldes, et „Kurat sundis mind selleks.” Ma ei arva tegelikult, et kurat saaks meid millekski sundida. Kindlasti saab ta meid ahvatleda ja petta, kuid tal ei ole mingit võimu meie üle, kui me seda talle ei anna.

Võim astuda vastu Saatanale võib olla tugevam kui me ise arvame. Prohvet Joseph Smith õpetas: „Kõik olendid, kellel on kehad, on võim nende üle, kellel seda ei ole. Kuradil ei ole meie üle võimu muidu kui ainult siis, kui me seda talle anname. Sel hetkel, kui me mässame millegi vastu, mis tuleb Jumalalt, võtab kurat võimu üle.”29

Ta ütles samuti: „Pahelistel hingedel on omad piirid, piirangud ja seadused, mis neid valitsevad.”30 Nii et Saatan ja tema inglid ei ole kõikvõimsad. Üks Saatana lähenemisviise on veenda isikut, kes on teinud pattu, et tal pole lootustki andeks saada. Kuid lootus on alati olemas. Enamikest pattudest, kui tõsised need ka poleks, saab teha meeleparandust, kui selleks on siiras soov.

Kurjuse eristamine

Saatanat on saatnud suur edu praeguse kergeuskliku põlvkonna seas. Selle tulemusena on tema ja ta inglid sõna otseses mõttes sandistanud inimhulkasid. Lutsiferi ja tema väesalkade vastu on olemas siiski avar kaitsekilp. Kaitseks on märkamise vaim, mis tuleb Püha Vaimu anni kaudu. See and tuleb kõrvalekaldumatult läbi isikliku ilmutuse neile, kes püüdlevad Issanda käskudele kuuletumise poole ja järgivad elavate prohvetite nõuandeid.

See isiklik ilmutus tuleb kindlasti kõigile neile, kelle pilk on suunatud üksnes Jumala aule, sest on lubatud, et nende kehad „täidetakse ... valgusega ja [neis] ei ole mingit pimedust”.31 Kõik, kes tulevad Kristuse juurde läbi kuulekuse evangeeliumi lepingutele ja talitustele, saavad tõkestada Saatana pingutusi. Jumaliku Õpetaja alandlikud jüngrid ei pea saama petetud kuradist, kui nad on ausad ja truud oma kaasinimestele, käivad Issanda kojas, võtavad väärilisena sakramenti, peavad hingamispäeva, maksavad kümnist ja annetusi, ütlevad kahetsuspalveid, teevad Issanda tööd ja järgivad neid, kes nende üle on seatud.

On olemas jõud, kes päästavad meid üha suurenevast valetamisest, korratusest, vägivallast, kaosest, hävingust, viletsusest ja pettusest, mis on maa peal. Need päästvad jõud on Issanda, Jeesuse Kristuse igavese evangeeliumi igikestvad põhimõtted, lepingud ja talitused. Need samad põhimõtted, lepingud ja talitused käivad paaris Kõikvõimsa Jumala preesterluse õiguste ja väega. Meie sellest Kirikust oleme valdajaks ja hooldajaks neile valitsevatele jõududele, mis võivad tõugata tagasi suure osa Saatana jõust maa peal ja seda ka teevad. Me usume, et me hoiame neid võimsaid jõude usaldatuna kõigi nende poolt, kes on surnud, kes praegu elavad ja kes ei ole veel sündinud.

Minu palveks on, et läbi õigemeelsuse levitamise saaksid hävitaja kurjad käed peatatud, nii et tal ei lasta needa kogu maailma. Ma palvetan, et Jumal vaataks mööda meie nõrkustest, meie eksimustest ja meie paljudest puudustest ja annaks meile heldelt andeks meie väärteod. Toogu ta tröösti kannatajatele, lohutust neile, kes leinavad ja rahu neile, kel on murtud süda.

VIITED

1. Vt ÕL 3:1; 65:2.

2. Joseph F. Smith, Gospel Doctrine, 5. trükk. (1939), 373.

3. Discourses of Brigham Young, valinud John A. Widtsoe (1941), lk 257.

4. Alma 5:40.

5. 2 korintlastele 2:11.

6. Kuningas Lear, 3. vaatus, 4. stseen, rida 148.

7. Veneetsia kaupmees, 1. vaatus, 3. stseen, rida 99.

8. 2 korintlastele 11:14; vaata ka 2 Nefi 9:9.

9. 2 Nefi 28:21--22.

10. James R. Clark, koost., Messages of the First Presidency of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 6 köidet (1965--75), 6. kd, lk 179.

11. Vt Jakoobuse 7:4.

12. ÕL 76:25.

13. Mooses 4:1.

14. Vt Mooses 4:3--4.

15. Mooses 4:2.

16. Vt Ilmutuse 12:4; ÕL 29:36.

17. Mooses 5:13.

18. Mooses 4:4.

19. Vt ÕL 76:25.

20. ÕL 76:26.

21. Vt Mooses 6:49.

22. 2 Nefi 2:11.

23. 1 Peetruse 5:8.

24. The Screwtape Letters (1961), lk 56.

25. Mere Christianity (1960), lk 124.

26. Orson F. Whitney, Life of Heber C. Kimball (1945), lk 132.

27. Jakoobuse 4:7.

28. Vt 1 Nefi 22:26.

29. The Words of Joseph Smith, toim. Andrew F. Ehat ja Lyndon W. Cook (1980), lk 60.

30. History of the Church, 4. kd, lk 576.

31. ÕL 88:67.