Aprill 2007 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Abielu täiustamine

Vanem JAMES E. FAUST
Teine nġuandja Esimeses Presidentkonnas

 

Aastaid tagasi, kui ma olin advokaat, küsis minult nõu üks naine, kes tahtis, et tema ja ta abikaasa lahutataks põhjustel, mis näisid minu arvates õigustatud. Pärast abielu lahutamist ei näinud ma teda mitu aastat. Kohanud teda juhuslikult tänaval, märkasin ma tema kord kaunil näol jälgi üksildusest ja heidutatusest.

Vahetanud paar sõbralikku sõna, lausus ta peagi, et ta elu pole olnud tore ja rahuldustpakkuv ning et ta on väsinud üksinda heitlemast. Seejärel ütles ta lõpuks minu jahmatuseks: „Mu abielu oli küll halb, aga kui peaksin selle uuesti läbi tegema, ei sooviks ma oma praeguste teadmiste juures lahutust. See on veel halvem.”

Statistiliselt on lahutuse vältimine raske. Eksperdid väidavad, et ligi poolte Ameerika Ühendriikide naiste abielu lahutatakse mingil ajal nende elus. Lahutuste määr kasvab ka paljudes teistes maades. Kui praegune üha kasvav lahutuste määr ei hakka kahanema, jõuab veelgi enam abielusid traagilise lõpuni.

Lahutus on õigustatud ainult kõige haruldasemates olukordades. Minu arvates ei peaks lahutuse „õiglaseks põhjuseks” olema midagi vähem tõsist kui kauakestev ja silmnähtavalt lootusetu suhe, mis on inimese väärikust hävitav. Lahutus rebib lõhki inimelud ja jätab ilma pereõnnest. Sageli kaotavad osapooled lahutades palju enam, kui võidavad.

Tundub, et lahutust läbi tegeva inimese valulikku kogemust eriti ei mõisteta ja ehk ei võeta seda piisavalt arvesse. Kindlasti tuleks olla palju kaastundlikum ja mõistvam nende suhtes, kes on selle suure tragöödia läbi teinud ja kelle elu ei saa enam muuta endiseks. Neil aga, kes on lahutatud, on ikka veel palju loota ja oodata elu täideminekute ja õnne koha pealt ning seda eriti ennastsalgavalt teisi teenides.

Rasked küsimused

Miks on abieluõnn nii paljude jaoks nii õrn ja kaduv ja samas teiste jaoks nii külluslik? Miks peab sellele järgnev südamevalu ja kannatuste rong olema nii pikk ja miks peavad sellega sõitma nii paljud süütud inimesed?

Millised on need rikastavad koostisained, mis puuduvad nii paljudest abieludest, mis algavad nii õnnelikult ja nii paljude kõrgete lootustega?

Ma olen mõtisklenud kaua nende raskete küsimuste üle. Tegelenud peaaegu kogu elu inimeste kogemustega, tunnen ma mõnel määral õnnetu abielu, lahutuse ja murest murtud perede probleeme. Ma oskan samuti rääkida suurest õnnest, sest tänu mu armsale Ruthile on abielu mulle elus kõige rikkalikumalt rahuldust toonud.

Lahutuse põhjused

Abieluõnne puudutavatele rasketele ja keerulistele küsimustele puuduvad lihtsad ja kerged vastused. Lahutuse paljude oletatavate põhjuste seas on tõsised probleemid seoses isekusega, ebaküpsusega, suutmatusega ennast siduda, ebapiisava suhtlemisega ja truudusetusega.

Minu kogemuste kohaselt on veel üks põhjus abielu ebaõnnestumiseks, mis ei tundu nii ilmsena, kuid mis eelneb kõikidele muudele põhjustele ja on nende kõigiga seotud. Selleks on see, et abielu ei täiustata pidevalt, et puudub see miski täiendav, mis teeb abielust kalli, erilise ja imelise, samas kui see on ka vaevaline, raske või isegi igavavõitu.

Abielu täiustamine

Võib olla paneb teid imestama, kuidas saab abielu pidevalt täiustada? Me tugevdame oma abielu lakkamatu sõpruse, usalduse ja ausameelsusega ning samuti teineteise aitamise ja toetamisega raskuste kestel. Rääkides Eevast, ütles Aadam: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast!”(1 Moosese 2:23) Iga inimene, olgu abielus või abiellumise üle mõtisklev, peab esitama endale mõned lihtsad, asjakohased küsimused, kui ta püüab saada kellegagi „üheks lihaks”. Küsimused on järgmised:

Esiteks, kas ma suudan mõelda sellele, mis on hea minu abielule ja abikaasale, enne kui ma mõtlen omaenda soovidele?

Teiseks, kui sügavalt olen ma pühendunud oma kaasale kõigi muude huvide kõrval?

Kolmandaks, kas ta on minu parim sõber?

Neljandaks, kas ma pean oma abikaasast lugu kui auväärt ja väärikast inimesest?

Viiendaks, kas me tülitseme raha pärast? Näib, et raha iseenesest ei muuda abielupaari õnnelikuks, ka ei muuda selle puudumine abikaasasid tingimata õnnetuks. Tüli raha pärast sümboliseerib sageli isekust.

Kuuendaks, kas meie vahel on vaimselt pühamaks tegev side?

Täiustamissildade ehitamine

Abielu täiustamisele saavad kaasa aidata mõned võtmetegevused.

Palve. Abielusuhteid saab täiustada parema suhtlemisega. Üks tähtis viis on üheskoos palvetamine. See lahendab paljud abikaasadevahelised erimeelsused, kui neid esineb, enne kui nad magama lähevad. Mul ei ole plaanis erimeelsustele liialt rõhku pöörata, kuid need on reaalsed ja muudavad asjalood huvitavaks. Minu arvates on meie erimeelsused need väikesed näputäied soola, mis võivad lisada abielule maitset.

Me suhtleme tuhandel moel, nagu naeratus, pai,, hell puudutus. Meil peaks olema iga päev meeles öelda: „Ma armastan sind.” Mees peaks ütlema oma naisele: „Sa oled ilus.” Tähtsad sõnad, mida mõlemad abikaasad saavad sobival hetkel öelda, on ka: „Palun vabandust!” Oivaline suhtlemisviis on ka kuulamine.

Usaldus. Teineteise täielik usaldamine on üks suurepärastest teguritest, mis abielu täiustab. Miski ei mõju laastavamalt rahuldustpakkuva suhte alalhoidmiseks vajalikule vastastikusele usaldusele kui truudusetus. Abielurikkumiseks puudub alati igasugune õigustus. Sellest laastavast kogemusest hoolimata abielu mõnikord päästetakse ja pere säilib. Selleks peab haavatud osapool suutma näidata välja piisavalt tugevat sundimatut armastust, et andestada ja unustada. Selleks peab eksinud osapool tahtma meeleheitlikult meelt parandada ja tõepoolest halva hülgama.

Lojaalsus oma igavesele kaaslasele ei peaks olema üksnes füüsiline, aga ka hingeline ja vaimne. Kuna ohutut flirti pole olemas ja abielujärgne armukadedus on kohatu, on parim vältida millegi halva esinemist, hoidudes igasugustest kahtlastest kontaktidest inimesega, kellega me pole abielus.

Vooruslikkus. Vooruslikkus on tugev liim, mis seda kõike koos hoiab. Issand ütles: „Sa pead armastama oma naist kogu oma südamest ja pead hoidma tema ja mitte kellegi teise poole” (ÕL 42:22).

Jumalik kohalolek. Kõigi abielu õnnistada võivate koostisosade seas on üks eriline täiustav koostisosa, mis aitab kõigest muust kõige enam mehe ja naise väga tõelisel, pühal vaimsel kombel ühte liita. Abielus on selleks jumalik kohalolek. Kõneledes kuninganna Isabella vahendusel raamatus „Kuningas Henry V”, ütleb Shakespeare: „Jumal, kes on parim isamees, te südamed ... liidab ühte!” („Kogutud teosed seitsmes köites”, 1. kd (1959), „Kuningas Henry Viies”, 5. vaatus, 2. stseen, lk 532). Jumal on ka parim abielu hoidja.

Paljud asjad kuuluvad abielu täiustavate alla, kuid mõned neist näivad moodustavat suhte väliskesta. Teineteise kaaslaseks olemisest ning püha ja jumaliku kohalolekuga kaasnevate viljade nautimisest saab suure abieluõnne tuum. Vaimne ühtsus on ankur. Järkjärguline lekkimine abielu vaimse poole pealt põhjustab abielus sageli kummide tühjaks minemist.

Ma usun, et lahutuste arv kasvab, kuna paljudel juhtudel puudub liidul see pühitsev õnnistus, mis tuleneb Jumala käskude pidamisest. Abielud võivad surra vaimse toidu puudumise tõttu.

Kümnis. Olles teeninud peaaegu 20 aastat piiskopi ja vaia juhatajana, sai mulle selgeks, et suurepärane kindlustus lahutuse vastu on kümnise maksmine. Kümnise maksmine näib aitavat vaimset akut laetuna hoida, et pidada vastu ajal, mil vaimne energiaallikas on tühikäigul või ei tööta.

Sellist suurepärast või ülevat muusikapala ei ole, mis räägiks pidevalt suure armastuse kooskõlast. Kõige täiuslikum muusika on kahe hääle sulandumine üheks vaimseks lauluks. Abielu on meetmete kogum, mille Jumal on andnud inimese suurimate vajaduste rahuldamiseks, põhinedes vastastikusel lugupidamisel, küpsusel, isetusel, sündsusel, pühendumisel ja aususel. Abieluõnn ja lapsevanemaks olemise õnn ületab tuhandekordselt kõik muud õnne vormid.

Lapsevanemaks olemine. Abielu saab palju täiuslikumaks ja vaimne kasv palju tugevamaks, kui abielupaarist saavad lapsevanemad. Nendele abielupaaridele, kes saavad lapsi, peaks lapsevanemaks olemine tooma suurimat õnne. Meeste areng toimub seetõttu, et isadena peavad nad hoolitsema oma perede eest. Naised löövad õide, sest emadena peavad nad olema ennastsalgavad. Me mõistame kõige paremini armastuse täit tähendust, kui meist saavad lapsevanemad. Kui aga lapsi ei sünni, austab ja õnnistab Issand neid abielupaare, kes on sellest hoolimata valmis neid armastusega vastu võtma, nende ustavuse eest. Meie kodud peaksid olema kõikidest maistest pühamutest kõige pühamad.

Abielu täiustamisel on suured asjad need, mis on väiksed. Teineteist tuleb pidevalt kalliks pidada ja tähelepanelikult tänulikkust osutada. Abikaasad peavad teineteist kannustama ja teineteisel kasvada aitama. Abielu on ühine hea, ilusa ja jumaliku otsiskelu.

Päästja on öelnud: „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!” (Ilmutuse 3:20)

Täiustagu ja õnnistagu Jumala kohalolek Tema igavese plaani osana igat abielu ja kodu, eriti Tema pühade omi.