veebruar 2009 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Esimese nägemuse hinnalised viljad

VANEM DIETER F. UCHTDORF

 

Saksamaal üles kasvades käisin ma Kiriku koosolekutel mitmes erinevas kohas ja erinevates tingimustes – tagasihoidlikes tagatubades, muljetavaldavates villades ja väga funktsionaalsetes kaasaegsetes kirikuhoonetes. Kõigil neil hoonetel oli üks oluline ühisnimetaja: kohal oli Jumala Vaim. Kui me koguduseperena kokku tulime, oli tunda armastust Päästja vastu.

Zwickau kirikuhoones oli suruõhuga töötav vana orel. Igal pühapäeval määrati üks noormees tõmbama üles-alla suurt kangi, mis liigutas orelit tööle panevat lõõtsa. Isegi enne Aaroni preesterluse saamist oli mul mõnikord au selle tähtsa ülesande täitmisel abiks olla.

Kui kogudus laulis meie armastatud taastamise aja kirikulaule, pumpasin ma täiest jõust, et orelil õhk otsa ei saaks. Organisti silmist nägin ma eksimatult, kas olin oma ülesandega hakkama saanud, või pidin rohkem pingutama. Minu jaoks oli see tähtis ülesanne ja organisti usaldus alati suureks auks. Oli imeline tunda, et said millegagi hakkama, et sa vastutasid millegi eest ja olid osa sellest suurest tööst.

Selle ülesandega käis kaasas lisaboonus: lõõtsaliigutaja istus toolil, kust nägi kirikuhoone fassaadi kaunistavat vitraažakent. Vitraažaknal oli kujutatud esimest nägemust, kus Joseph Smith põlvitas pühas metsasalus, vaadates üles taeva poole ja valgusesambasse.

Koguduse laulude ning isegi liikmete kõnede ja tunnistuste ajal vaatasin ma sageli selle maailma ajaloo kõige pühama hetke kujutist. Vaimusilmas nägin, kuidas Joseph sai teadmise, tunnistuse ja jumalikud juhised, muutudes õnnistatud tööriistaks meie Taevase Isa kätes.

Tundsin erilist vaimu, kui vaatasin aknal kujutatud kaunist pilti pühas metsasalus suure usuga noorest poisist, kes tegi julge otsuse paluda kogu südamest meie Taevast Isa – Isa, kes kuulas ja vastas talle armastavalt.

Vaimu tunnistus
Seal ma olin, noor poiss Teise maailmasõja järgsel Saksamaal, kes elas enam kui sada aastat pärast selle sündmuse asetleidmist, varemetes linnas, tuhandete kilomeetrite kaugusel Põhja-Ameerikas New Yorgi osariigis asuvast Palmyrast. Püha Vaimu kõikehõlmava väega tundsin ma oma südames ja meeles, et see oli tõde, et Joseph Smith nägi Jumalat ja Jeesust Kristust ja kuulis nende häält. Jumala Vaim puudutas mu noores eas mu hinge, kinnitades, et see püha hetk oli tõde ja selle tulemusena sai alguse ülemaailmne liikumine, mis oli määratud „veerema edasi, kuni ta on täitnud terve maa” (ÕL 65:2). Ma uskusin Joseph Smithi tunnistust sellest hiilgavast kogemusest pühas metsasalus siis ja usun seda praegu. Jumal on taas kõnelenud inimsooga!

Tagasi vaadates olen tänulik paljude sõprade eest, kes aitasid mul nooruses saada tunnistust taastatud Jeesuse Kristuse Kirikust. Alguses oli mul lihtne usk nende tunnistustesse, ja siis sain Vaimu jumaliku tunnistuse oma mõttes ja südames. Ma pean Joseph Smithi üheks nendest, kelle tunnistus Kristusest aitas mul kujundada enda tunnistust Päästjast. Enne kui ma tajusin Vaimu juhendamist, enne kui Vaim mulle tunnistas, et Joseph Smith on Jumala prohvet, tundis mu noor süda, et Joseph on Jumala sõber ja seega täiesti loogiliselt ka minu sõber. Ma teadsin, et võisin Joseph Smithi usaldada.

Pühakirjad õpetavad meile, et vaimsed annid antakse neile, kes Jumalalt küsivad, kes Teda armastavad ja kes peavad Tema käske (vt ÕL 46:9).

„Sest kõigile ei ole antud kõiki ande; sest ande on palju ja igale inimesele antakse and Jumala Vaimu poolt. Mõnele on antud üks ja mõnele teine, et kõik võiksid seeläbi kasu saada” (ÕL 46:11–12).

Täna ma tean, et mul oli tunnistuse saamisel palju abi prohvet Joseph Smithi ja minu paljude Kiriku liikmetest sõprade tunnistustest, kellele on „Püha Vaim andnud teada … et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja et ta löödi risti maailma pattude eest” (ÕL 46:13). Nende hea eeskuju, hooliv armastus ja abistavad käed õnnistasid mind, et saaksin erilise Vaimu anni, millest kirjutavad pühakirjad, kui igatsesin rohkemat valgust ja tõde: „Teistele on antud uskuda nende sõnadesse, et ka nemad võiksid saada igavese elu, kui nad püsivad ustavatena” (ÕL 46:14). Milline imeline ja hinnaline and see on!

Usu and
Kui oleme siiralt alandlikud, õnnistatakse meid selle anniga, et meil oleks usku ja lootust asjadesse, mida pole näha, kuid mis on tõsi (vt Alma 32:21). Kui me paneme proovile sõnad, mis on meile pühakirjades antud ja mida räägivad elavad prohvetid – isegi kui meil on ainult soov uskuda – ja me ei pane vastu Issanda Vaimule, avardatakse meie hingi ja meie arusaamist valgustatakse (vt Alma 32:26–28).

Päästja ise selgitas seda halastavat põhimõtet kogu maailmale oma vägevas eestkostepalves, mille Ta ei teinud ainult oma apostlite, vaid kõigi pühade eest, ka meie eest, kus me ka ei elaks. Ta ütles:
„Aga ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse,
et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid ja maailm usuks, et sa mind oled läkitanud” (Johannese 17:20–21; rõhutus lisatud).

Nii õnnistab Joseph Smithi esimene nägemus isiklikult meid, meie perekondi ja tegelikult kogu inimperekonda – me hakkame uskuma Jeesusesse Kristusesse prohvet Joseph Smithi tunnistuse läbi. Prohvetid ja apostlid on kogu inimkonna ajaloo kestel saanud jumalikke ilmutusi, mis sarnanevad Josephi kogemusele. Mooses nägi Jumalat näost näkku ja sai teada, et tema on Jumala Poeg “[Tema]Ainusündinu sarnane” (Moosese 1:6). Apostel Paulus tunnistas, et ülestõusnud Jeesus Kristus ilmus talle teel Damaskusesse (vt Apostlite teod 26:9–23). Selle kogemuse tulemusena sai Paulusest üks Issanda ustavamatest misjonäridest. Kuuldes Kaisareas kohtu ees Pauluse tunnistust tema taevasest nägemusest, möönis võimas kuningas Agrippas: „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et saaksin kristlaseks!”(Apostlite teod 26:28).

Ja oli veel palju teisi muistseid prohveteid, kes samuti võimsalt tunnistasid Kristusest. Kõik need ilmutused, muistsed ja kaasaegsed, viivad neid, kes usuvad kõige õigemeelsuse ja lootuse jumalikku allikasse – Jumala, meie Taevase Isa ja Tema Poja, Jeesuse Kristuse juurde.

Jumal kõneles Joseph Smithile, et õnnistada kõiki Jumala lapsi Tema halastuse ja armastusega eriti ebakindluse, sõdade ja sõjakuulduste ning loodus- ja isiklike katastroofide ajal. Päästja ütles: „Vaata, minu halastuse käsivars on sirutatud teie poole ja kes iganes tuleb, tema ma võtan vastu” (3. Nefi 9:14). Ja kõik, kes võtavad selle kutse vastu, saavad „ümbritsetud tema armastuse võrratu küllusega” (Alma 26:15).

Läbi meie usu prohvet Josephisse ja esimese nägemuse tõelisusse, läbi uurimise ning sügava ja siira palve saame me õnnistatud kindla usuga maailma Päästjasse, kes kõneles Josephiga “ühe ilusa selge päeva hommikul tuhande kaheksasaja kahekümnenda aasta varakevadel” (Joseph Smith – Ajalugu 1:14).

Usk Jeesusesse Kristusesse ja tunnistus Temast ning Tema kõikehaaravast lepitusest ei ole ainult suure teoloogilise väärtusega õpetus. Selline usk on kõikehaarav, hiilgav and kõikidele kultuuridele siin maa peal sõltumata rassist, keelest, rahvusest või sotsiaalmajanduslikest oludest. Selle anni mõistmiseks võib kasutada mõistuse väge, kuid need, kes tunnevad selle mõju kõige sügavamalt, on valmis võtma vastu selle õnnistused, mis tulevad puhtast ja vooruslikust elust, käies tõelise meeleparanduse teel ja elades Jumala käskude järgi.

Tänulikkus prohveti eest
Mäletades ja austades prohvet Joseph Smithi on mu süda tulvil tänulikkust tema vastu. Ta oli hea, aus, alandlik, intelligentne ja julge noor mees, kellel oli kullast süda ja vankumatu usk Jumalasse. Ta oli ausameelne. Vastuseks tema alandlikule palvele avanes taas taevas. Joseph Smith oli tõepoolest näinud nägemust. Ta teadis seda ja ta teadis, et Jumal teadis, ja ta ei saanud seda eitada (vt Joseph Smith – Ajalugu 1:25).

Läbi tema töö ja ohverduse on minul nüüd tõeline arusaamine meie Taevasest Isast ja Tema Pojast, meie Lunastajast ja Päästjast Jeesusest Kristusest ning ma võin tunda Püha Vaimu väge ja teada Taevase Isa plaanist meie, Tema laste jaoks. Minu jaoks on need kõik esimese nägemuse viljad.

Ma olen tänulik, et sain oma varajases nooruses õnnistatud lihtsa usuga, et Joseph Smith on Jumala prohvet, et ta nägi nägemuses Jumalat Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust. Joseph Smith tõlkis Mormoni Raamatu Püha Vaimu väe kaudu. Seda tunnistust on kinnitatud mulle ikka ja jälle.

Ma tunnistan, et Jeesus Kristus tõepoolest elab, et Ta on Messias. Mul on isiklik tunnistus sellest, et Ta on Päästja ja kogu inimkonna Lunastaja. Ma sain selle teadmise Jumala Vaimu sõnulseletamatu rahu ja väega ning minu südame ja meele suurim soov on olla puhas ja ustav, teenides Teda nüüd ja igavesti.

MÕTTEID KODUÕPETAJATELE

Uurinud seda sõnumit palvemeelselt, rääkige sellest nii, et see julgustaks neid, keda te õpetate, aktiivselt osalema. Järgnevalt mõned näited:

  1. Laulge koos perega laulu „Joseph Smithi esimene palve” (Kiriku lauluraamat lk 14). Näidake pilti esimesest nägemusest. Küsige perekonnalt, mida nad sellel pildil näevad. Lugege sõnumi esimest osa ja arutlege, mida võis vanem Uchtdorf tunda, kui ta vaatas vitraažaknal kujutatud pilti esimesest nägemusest.
  2. Lugedes üheskoos sõnumi viimast osa, paluge perekonnal leida vanem Uchtdorfi mainitud esimeses nägemuses peituvaid tõdesid. Küsige pere käest, mis on nende meelest esimese nägemuse viljad. Paluge, et pereliikmed räägiksid, mida nad tunnevad, kui mõtlevad Joseph Smithile.
  3. Külastamiseks valmistudes lugege läbi Joseph Smithi lugu esimesest nägemusest (vt Joseph Smith – Ajalugu 1:11–20). Kui räägite esimese nägemuse lugu, paluge väiksematel lastel sellest pilt joonistada. Arutlege selle üle, mida tahtis vanem Uchtdorf öelda, väites, et „Jumal kõneles Joseph Smithile, et õnnistada kõiki Jumala lapsi Tema halastuse ja armastusega.” Paluge lastel rääkida oma joonistusest.
© 2009 Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve, Inc.