detsember 2010 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Kas meie näeme Kristust?

PRESIDENT DIETER F. UCHTDORF

 

Ühel õhtul luges vanaisa oma 4-aastasele lapselapsele õhtujuttu. Tüdruku pilk rändas lakke ja ta hüüdis: „Vanaisa, vaata, tähed!” Vana mees naeratas hellalt ja ütles: „Kullake, me oleme toas. Siin ei ole tähti.” Laps vastas veendunult: „Siin on tähed! Vaata!”

Vanaisa tõstis pilgu ja märkas üllatudes, et lagi oli üleni kaetud metalse sädelusega. See oli enamasti nähtamatu, aga kui valgus langes teatud nurga all, võis näha hulgaliselt tähti. Nende nägemiseks oli vaja lapse pilku, kuid tähed olid täiesti olemas. Sellest hetkest peale nägi vanaisa tuppa tulles ja lakke vaadates seda, mida ta varemalt polnud osanud näha.

Lähenemas on taas kaunis jõuluaeg koos muusika, jõulutulede, pidude ja kingitustega. Kuid kõikidest inimestest, peaksime meie – Päästja nime kandva kiriku liikmed, vaatama fassaadi taha ning nägema nende pühade juurde kuuluvat ülevat tõde ja ilu.

Ma mõtisklen selle üle, kui palju oli Petlemmas neid, kes teadsid, et Päästja oli sündinud just seal, nende lähedal? Jumala Poeg, kauaoodatud lubatud Messias oli nende keskel!

Kas mäletate, mida ingel karjastele ütles? „Sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!” Ja nemad ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud” (Lk 2:11,15).

Nagu muistsed karjased, peaksime meiegi oma südames ütlema: „Vaadakem seda asja, mis on sündinud.” Meie südames peab olema soov seda teha. Vaadakem Iisraeli Püha hällis, templis, mäel ja ristil. Austagem ja kiitkem Jumalat selle suure rõõmusõnumi eest, nagu tegid seda muistsed karjased.

Mõnikord on kõige raskem näha neid asju, mis on kogu aeg olnud otse meie silme all. Nii nagu vanaisa ei näinud laes tähti, ei näe meiegi mõnikord seda, mis ometi on silmnähtav.

Meie, kes me oleme kuulnud rõõmusõnumit Jumala Poja tulemisest, meie, kes me oleme võtnud endi peale Tema nime ja teinud Temaga lepingu, et kõnnime Tema jüngritena Tema rada – meil peab õnnestuma avada oma süda ja meeled ning näha Teda tõesti.

Jõulud on mitmes mõttes eriline aeg. See on aeg heldemeelseteks lahkuse ja vennaliku armastuse tegudeks. See on aeg, mil rohkem mõtiskleda meie endi elu üle ja paljude õnnistuste üle, mida meile on antud. See on andestamise ja andekspalumise aeg. See on aeg, mil tunda rõõmu muusikast, tuledest, pidudest ja kingitustest. Kuid pühade sära ei tohiks ähmastada meie vaatevälja ega takistada meil tõeliselt näha Rahuvürsti kogu Tema majesteetlikkuses.

Muutkem selle aasta jõulupühad rõõmu ja ülistamise ajaks, ajaks, mil teadvustame imet, et meie Kõigevägevam Jumal saatis oma ainusündinud Poja, Jeesuse Kristuse maailma lunastama!

Soovitusi selle sõnumi õpetamiseks

1. Selleks, et tekitada õppijates huvi ja aidata neil keskenduda õppetunni teemale, leidke tegevusi, mis aktiviseerivad tähelepanu. Õppetunni peamise mõtte edasiandmiseks ja õpilaste tähelepanu köitmiseks võiks kasutada pilte. (Vt Teaching, No Greater Call, 1999, lk 160, 176). Seda sõnumit jagades võite kasutada tähelepanu koondavat tegevust – näidata pilti või lugeda ette mõne pühakirjasalmi ja paluda perel mõtiskleda, kuidas see on seotud sõnumiga.

2. Üheks meie tähtsamaks eesmärgiks peaks olema aidata teistel rakendada evangeeliumi põhimõtteid igapäevaelus. … Aidake õppijatel ära tunda õnnistusi, mis saavad meile osaks, kui elame evangeeliumi järgi. (Vt Teaching, No Greater Call, lk 159). Pärast sõnumi ettelugemist, võite paluda pereliikmetel rääkida kogemustest, mis nad on saanud, kui keskendusid jõulupühade ajal Päästjale.

NOORED
Misjonäride jõulud
Loran Cook

Minu misjoniaja teistel jõulupühadel külastasin koos oma kaaslasega vastset Kiriku liiget ja tema peret. Oivalise õhtusöögi järel rääkisime neile jõulusõnumist.

Palusime perel joonistada pildi asjadest, mis seostuvad neil jõuluajaga. Pakkusime välja, et need võiksid olla tähed, kingitused, Jeesus sõimes, jõulupuu. Seejärel lugesime pühakirjasalme, muuhulgas 2Ne 19:6: „Sest meile on sündinud laps, meile on antud poeg, ja tema õlgadel on valitsus; ja talle pannakse nimeks Imeline, Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.” Me laulsime laulu “Once in Royal David’s City” (Kord kuninglikus Taaveti linnas) (Hymns, nr 205), vaatasime filmi Jeesuse sünnist ja tunnistasime Jeesusest Kristusest.

Need olid lihtsad jõulud, eemal perest ja harjumuslikust jõulumelust, aga kui me jagasime oma tunnistust Päästjast, tundsin ma Tema ja Tema sünni vastu suuremat armastust ja tänu kui eales varem. Mõistsin, et need on minu viimased jõulud, kus saan oma Taevast Isa misjonärina teenida. Samas mõistsin, et Tema Vaim tunnistab mulle Tema Pojast, kus ma ka ei viibiks.

LAPSED
Soov näha Päästjat

President Uchtdorf ütles, et jõulude ajal peaksime otsima asju, mis tuletaksid meile meelde Päästja elu. Otsige välja alljärgnevad pühakirjakohad, et õppida rohkem olulistest sündmustest Tema elus.

Mt 2:1–2
Lk 2:46
Mt 15:32–38
Lk 8:49–55
Lk 23:33–34, 44–46
Jh 20:11–20

© 2010 Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-le. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/09. Tõlke heakskiit: 6/09. Originaali pealkiri: First Presidency Message, December 2010. Estonian. 09372 124