jaanuar 2011 SÕNUM

 

Issand vajab misjonäre

President THOMAS S. MONSON

 

Selle aasta sügisesel üldkonverentsil rääkisin ma sellest, et vaja on rohkem misjonäre. Iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks. Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab meilt, kellele Ta nii palju on andnud. Noored mehed, ma manitsen teid ennast misjonitööks ette valmistama! Hoidke end rikkumatu, puhta ja väärilisena, et saaksite esindada Issandat. Kandke hoolt oma tervise ja jõuvarude eest! Uurige pühakirju. Seal, kus tegutsevad seminar ja instituut, osalege nendes. Tutvuge misjonäride õpperaamatuga „Jutlusta minu evangeeliumi”.

Õed, kuigi teil ei ole samasugust preesterluse kohustust kui noortel meestel – teenida põhimisjonil –, saate ka teie anda oma hinnalise panuse misjonitöösse ja olete oodatud teenima.

Kiriku küpses eas vennad ja õed, ma tuletan teile meelde, et Issand vajab palju, palju rohkem abielupaaridest misjonäre. Neid, kes ei ole veel selles eas, et abielupaaridena misjonil teenida, innustan ma valmistuma praegu päevadeks, mil võiksite koos abikaasaga seda teha. Vaid mõned korrad elus on aeg, mil naudite koos abikaasaga sulnist vaimu ja rahulolu, mida pakub ainult Õpetaja töö tegemisele pühendumine.

Mõned teist on ehk loomult häbelikud või arvavad, et pole piisavalt sobilikud, vastama jaatavalt kutsele teenida. Pidage meeles, et see on Issanda töö. Issand aitab meid, kui täidame Tema missiooni. Issand vormib meie selja vastavalt koorma järgi, mis sinna asetatakse.

Teised, kuigi väärilised teenima, võivad tunda, et neil on tähtsamatki teha. Mul on hästi meeles Issanda lubadus: „Kes austab mind, seda austan mina!” (1Sm 2:30). Keegi meist ei saa austada Taevast Isa ja Päästjat rohkem kui teenides pühendunud ja hooliva misjonärina.

Sellise teenimise näiteks olid Juliusz ja Dorothy Fussek, kes kutsuti teenima Poolasse. Vend Fussek oli Poolas sündinud. Ta valdas poola keelt. Ta armastas sealseid inimesi. Õde Fussek oli sündinud Inglismaal. Ta teadis Poolast vähe ja sealsetest inimestest veel vähem. Usaldades Issandat, alustasid nad oma ülesande täitmist. Nad tundsid end oma töös üksi. Nende tööpõld oli tohutu. Tol ajal ei olnud Poolas veel misjonit loodud. Fussekite ülesandeks oli teha ettevalmistusi misjoni loomiseks.

Kas vanem ja õde Fussek heitsid meelt oma ülesande kolossaalsuse tõttu? Mitte hetkekski! Nad teadsid, et Jumal oli neid selleks kutsunud. Nad palusid Jumalalt abi ja pühendusid ennastsalgavalt tööle.

Saabus aeg, mil vanem Russell M. Nelson, Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, vanem Hans B. Ringger, kes tol ajal teenis Seitsmekümnes, ja mina ning vend Fussek kohtusime Poola valitsuse usuasjade ministri Adam Wopatkaga. Ta ütles meile: „Me tervitame teie kirikut Poolas. Te võite ehitada endale hooneid. Te võite saata misjonäre.” Osutades Juliusz Fussekile, lisas ta: „See mees on kirikut hästi teeninud. Te võite olla tänulikud tema eeskuju ja töö eest.”

Tehkem Fussekite sarnaselt seda, mida peaksime Issanda tööd tehes tegema! Siis võime koos Juliusz ja Dorothy Fussekiga korrata Lauludes öeldut:
„Abi tuleb mulle Jehoova käest,
… ei su hoidja tuku!
Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab!” (Ps 121:2–4)

SÕNUMI ÕPETAMINE

Raamatus „Teaching, No Greater Call” on kirjutatud: „Rääkige oma kogemustest, kuidas evangeeliumi põhimõtete järgi elamine on õnnistanud teie elu. Paluge neil, keda õpetate, rääkida lühidalt oma kogemustest.” (1999, lk 159) Lugege sõnumit üheskoos ja küsige pereliikmetelt, kes president Monsoni sõnul peaksid misjonil teenima. Rääkige oma või teiste kogemustest seoses põhimisjonil teenimisega. Või rääkige oma plaanidest teenida tulevikus misjonil. Paluge pereliikmeil rääkida oma plaanidest ja positiivsetest näidetest.

NOORED
Jalgrattal tulevikku
Peeter Evans ja Richard M. Romney

Paljud noored mehed koguvad misjonile minekuks raha. Aafrikas on ettevalmistuste üheks osaks raha kogumine passi muretsemiseks. Sedrick Tshiambine teenis vajalikku raha ettevõtlikul moel: müües jalgratta pakiraamilt banaane.

Sedrick elab Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luputas. Ta on üks 45 noormehest, kes koguvad oma tööga raha passi jaoks, et minna misjonile. Kongo Demokraatlikus Vabariigis maksab pass ligi 3000 Eesti krooni, mis on peaaegu kaks kolmandikku maja ehitamiseks vajaminevast rahast.

Kuid Sedricku see ei kohutanud. Ta teenis misjonile minekuks raha, vändates rattal iga päev Luputast 15–30 kilomeetri kaugusele väikestesse küladesse, kus müüs banaane, ja sõitis siis läbi kuuma Aafrika savanni tagasi, koormaks puuviljad, mida linnas müüa. Igal nädalal sõitis ta liivastel teedel maha ligi 180 kilomeetrit ja vaid korra oli tal probleeme tasakaalust välja läinud kooremaga.

Ta teenis sellise tööga 14 krooni nädalas ehk 735 krooni aastas. Tal kulus passi jaoks raha kogumiseks neli aastat, kuid nüüd ta teab, et saab tulevikus minna põhimisjonile, sest tal on raha, et teenimise kutse vastu võtta.

LAPSED
Ma valmistun noores eas

Selleks, et aidata lastel meelde jätta president Monsoni kutse teenida misjonil, võite anda neile järgmise tekstiga tunnistuse, millele laps ise alla kirjutab ning mida saab meeldetuletuseks riputada seinale või panna päeviku vahele.

Ma valmistun

President Thomas S. Monson on kutsunud mind teenima misjonile. Selleks ma:

• Hoian end rikkumatu, puhta ja väärilisena, et saaksin esindada Issandat.
• Kannan hoolt oma tervise ja jõuvarude eest.
• Palvetan ja uurin pühakirju.

Ma valmistun misjonile minekuks.

(allkiri)

© 2011 Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-le. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/09. Tõlke heakskiit: 6/09. Originaali pealkiri: First Presidency Message, January 2011. Estonian. 09761 124