märts 2013 SÕNUM

 

Ole vait ja vaga

President THOMAS S. MONSON

 

Mõned aastad tagasi tundsin ühel päeval oma kantseleis asjatoimetusi lõpetades tugevat õhutust külastada üht leske Salt Lake City eakate hooldekodus. Sõitsin otsejoones sinna.

Tema tuppa sisenedes ei leidnud ma sealt kedagi. Küsisin põetajalt, kust võiksin naise leida, ja mind juhatati söögisaali. Sealt leidsin naise talle külla tulnud õe ja veel ühe sõbraga juttu puhus. Ajasime parajasti koos mõnusasti juttu, kui söögisaali uksele ilmus üks mees, et müügiautomaadist limonaadi osta. Mees heitis mulle pilgu ja lausus: „Sina oled ju Tom Monson.”

Vastasin jaatavalt ning ütlesin: „Ja sina näed välja nagu Hemingway.”

Mees tunnistas, et on Stephen Hemingway. Tema isa Alfred Eugene Hemingway oli aastaid tagasi teeninud piiskopkonnas minu nõuandjana. Ma kutsusin teda Gene’iks. Stephen rääkis mulle, et tema isa viibib samas hooldekodus ja on suremas. Gene oli hüüdnud mu nime ja tema pere oli püüdnud minuga ühendust võtta, kuid polnud leidnud mu telefoninumbrit.

Jätsin naistega hüvasti ja läksin kohe koos Stepheniga ülakorrusele oma endise nõuandja tuppa. Kõik tema lapsed olid seal. Tema naine oli surnud juba mõned aastad tagasi. Pereliikmed pidasid minu kohtumist Stepheniga söögisaalis Taevaisa vastuseks nende soovile, et nende isa palve läheks täide ja ma näeksin teda veel enne tema surma. Tundsin samamoodi, sest kui Stephen poleks astunud saali just sel hetkel, kui mina seal juttu puhusin, poleks ma ehk teada saanudki, et Gene oli siin hooldekodus.

Andsime talle õnnistuse. Vaim tõi endaga rahu. Istusin tema juures veidi aega, seejärel lahkusin.

Järgmisel hommikul helistati mulle ja teatati, et Gene Hemingway suri vaid 20 minutit pärast seda, kui oli saanud oma pojalt ja minult õnnistuse.

Tänasin vaikselt palves Taevaisa Tema juhatuse eest, tänu millele olin läinud hooldekodusse, ja selle eest, et Ta juhatas mind mu kalli sõbra Alfred Eugene Hemingway juurde.

Mulle meeldib mõelda, et pärast seda, kui olime tundnud Vaimu, teinud koos alandliku palve ja andnud talle preesterluse õnnistuse, kõlasid Gene Hemingway mõtted nagu sõnad kirikulaulust „Issand, näe, tõusnud on raju”.

Issand, Sa ära veel mine,
kurb on mul üksinda.
Sadam ootamas ees taevaline,
seal rannas saan puhata.

Mulle meeldib see laul ja ma tunnistan trööstist, mida see pakub.

Olgu siis mere peal möllav torm
või raskusi, muret täis elu nii karm.
Ei upu ju laev, millel puhkama
on heitnud Ta, kes loonud maailma.
Sul’ tuul ja lained ju alluvad .
vaikivad, vaikivad.1

Hoolimata pisaratest ja katsumustest, hirmudest ja kurbusest, südamevalust ja üksindusest, mida tunneme lähedaste kaotamise pärast, teame siiski kindlalt, et elu on igavene. Meie Issand ja Päästja on selle elavaks tunnistajaks. 2 Piisab sõnadest pühakirjades: „Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal” (Laulud 46:11). Ma tunnistan sellest tõest.

VIITED

1. Master, the Tempest Is Raging (Issand, näe, tõusnud on raju). – Hymns, nr 105. 2. Vt Richard L. Evans. So Let Us Live to Live Forever. – New Era, juuli 1971, lk 18.


SÕNUMI ÕPETAMINE

See sõnum aitab lohutada neid, kes on kaotanud lähedase inimese või neid, kes heitlevad katsumustega. Vastavalt nende vajadustele, keda te õpetate, võite lisaks president Monsoni sõnumile lugeda ka järgmisi pühakirjakohti: Ii 19:25–26; 1Kr 15:19–22; Mo 24:13–15; ÕL 122:7–9. Kui Vaim teid õhutab, tunnistage rahust, mida Päästja on teile andnud teie katsumuste ajal.

NOORED

Palun tervenda mu südant
Kelsey LeDoux

Oma venna surma-aastapäeval mõtlesin oma elule pärast tema surma. Mulle meenusid nii meeletu valu, mida olin tundnud, kui ka Jumalalt saadud õnnistused. Ma ei olnud eales mõistnud inimeste sõnu, kes ütlesid, et lähedase surm võib tuua õnnistusi. Ma ei suutnud mõista, kuidas saab olla rõõmus ja tänulik millegi eest, mis nii väga haiget teeb. Kuid ühel ööl muutusid minu vaated täielikult.

Ärkasin keset ööd ja mu süda oli raskem kui kunagi varem. Valu oli hingemattev. Laskusin põlvili ja palvetasin nuuksudes Taevase Isa poole. Mulle oli kogu elu õpetatud lepitusest ja Jeesuse Kristuse imeliselt tervendavast väest. Nüüd pandi minu usk proovile. Kas ma tõesti usun? Palusin, et Taevane Isa tervendaks mu südame. Valu oli nii tugev, et ma ei saanud sellega üksi hakkama.

Seejärel tundsin, kuidas rahu, trööst ja armastus valgusid üle kogu mu keha. Tundsin, nagu oleks Jumal võtnud mu oma käte vahele ja kaitsnud mind tugeva valu eest, mida olin tundnud. Tundsin oma vennast endiselt puudust, kuid nägin nüüd kõike uues valguses. Mul oli sellest kogemusest palju õppida.

Ma tean, et igaüks võib tunda Issanda armastust ja rahu. Me peame seda lihtsalt tajuma.

LAPSED

Vali tasadus

President Monson on öelnud, et kui oleme tasased ja aupaklikud, võime tunda rahu ja saada tugevama tunnistuse meie Taevasest Isast. Püha Vaim saab meid paremini juhatada, kuidas teisi aidata.

Pane kirja või aruta koos vanematega, kuidas saad sina olla tasane. Seejärel püüa sel nädalal nii käituda. Pane nädala möödudes oma päevikusse kirja, mida tundsid ja milliseid õhutusi said.

© 2013. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-le. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/12. Tõlke heakskiit: 6/12. Originaali pealkiri: First Presidency Message, March 2013. Estonian. 10663 124