aprill 2014 ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM

 

Kindlalt kinnitatud ankur

PRESIDENT DIETER F. UCHTDORF

 

Mõne aja eest oli mul võimalus Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi imelisel rannikul sõita suure laevaga. Valmistudes laeva kaunil eraldatud rannal ööseks ankrusse heitma, mõtles kapten hoolikalt asukoha ja tingimuste üle, nagu tõusu ja mõõna perioodid, vee sügavus ja laeva kaugus ohtlikest takistustest. Kui ta oli arvestustega rahul, lasi ta ankru põhja, et laev kindlalt paigale jääks, ja võimaldas reisijatel Jumala loomingu muinasjutulist ilu imetleda.

Rannajoont vaadates mõistsin ma, et laev õrna tuule ja hoovuste käes vaevumärgatavalt liikus. Siiski püsis laev kindlas sõõris, mille määras ankruketi pikkus ja ankru tugevus.

Kapten ei hoidnud ankrut laeval, et see ainult tormiohu korral põhja lasta. Ei, ta pani laeva ankrusse, et see ohtlikesse vetesse ei hulbiks või aegamisi madalikule ei liiguks ajal, mil reisijad ja meeskond ennast turvaliselt tunnevad.

Selle vaatepildi üle mõtiskledes taipasin, et kui ma ei kasuta võimalust seda näha tähendamissõnana, ei vääri ma lenduri nime.

Miks me ankruid vajame

Ankru eesmärk on hoida laev turvaliselt soovitud asukohas või aidata sel tormis paigal püsida. Kuid nende oluliste eesmärkide saavutamiseks ankrust üksi ei piisa. Ankur peab olema tugev ja kindel ning seda tuleb kasutada õigel ajal ja õiges kohas.

Ka inimesed ja perekonnad vajavad ankruid.

Ebaõnn võib ähvardada meid suure tormina kursilt kõrvale puhuda ja vastu kive heita. Kuid mõnikord oleme hädaohus ka siis, kui kõik paistab ohutu – tuul on vaikne ja vesi tasane. Tegelikult võib meid ähvardada suurim oht siis, kui me triivime kursilt kõrvale nii vaikselt, et seda pole peaaegu märgata.

Evangeelium on meie ankur

Ankur peab olema kindel, tugev ja hästi hooldatud, et see vajaduse korral valmis oleks. Lisaks peab see olema kinnitatud alusele, mis suudab vastandlike jõudude raskust välja kannatada.

Muidugi, Jeesuse Kristuse evangeelium on selleks ankruks. Selle valmistas universumi Looja jumaliku eesmärgiga pakkuda oma lastele kaitset ja juhatust.

Mis on evangeelium muud, kui Jumala plaan lunastada oma lapsed ja tuua nad tagasi enda juurde?

Kuna teame, et liikumine on kõigi asjade loomuses, peame kinnitama oma ankru kindlalt evangeeliumi tõe aluskaljule. Me ei tohi asetada ankrut õrnalt uhkuse liivale või lasta sel meie põhimõtete pinnast ainult vaevu puudutada.

Sel kuul on meil võimalus kuulda kõnelemas Jumala teenijaid Kiriku üldkonverentsil. Nende sõnad koos pühakirjade ja Vaimu õhutustega loovad kindla ja turvalise igaveste väärtuste ja põhimõtete aluskalju, kuhu saame oma ankrud kinnitada, et keset elu võitlusi ja katsumusi vankumatuks jääda.

Muistne prohvet Heelaman õpetas: „Oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev torm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda” (Hl 5:12).

Kindlalt kinnitatud ankrute väärtus

Elu paneb meie ankrud proovile ja püüab meid triivima panna. Kuid kui meie ankur on kinnitatud Lunastaja kaljule, jääb see paigale, – ükskõik kui tugevad on tuul ja tõusuveed või kui kõrgelt löövad lained.

Muidugi ei ole laev loodud sadamasse paigale jääma, vaid ankrut hiivama ja eluvetel seilama. Kuid sellest jätame tähendamissõna teiseks korraks.

Praeguseks leidkem lohutust teadmisest, et evangeeliumi ankur ja meie Lunastaja kalju meid kindlalt ja turvaliselt hoiavad.

See ankur ei lase meil triivida sinna, kus varitseb oht ja ebaõnn. See annab meile imelise võimaluse nautida pidevalt muutuva suursuguse elumaastiku võrreldamatut ilu.

Elu on ilus ja elamist väärt. Tuuled, tormid ja valitsevad hoovused püüavad meid triivida ohtudesse, nii nähtavatesse kui nähtamatutesse, kuid evangeeliumi sõnum ja selle jumalik vägi hoiab meid kursil, mis viib tagasi meie Taevase Isa turvalisse sadamasse.

Seetõttu ärgem ainult kuulakem kevadise üldkonverentsi kõnesid, vaid rakendagem nende sõnumeid kui kindlaid ankruid oma igapäevaellu.

Õnnistagu meid Jumal ja juhatagu selles tähendusrikkas ja olulises ettevõtmises.


SÕNUMI ÕPETAMINE

Võiksite arutada ankrute tähtsuse üle Lehhi pere tõotatud maale reisimise kontekstis (vt 1. Nefi 18). Märkige ära 1. Nefi 18:11–15, et kui Nefi on kinni seotud, ei tööta kompass enam ja laev langeb tugevate tormide kätte. Millised tagajärjed meid ootavad, kui meie ankur ei ole evangeeliumisse kinnitatud? Samuti võite 1. Nefi 18:21-22 põhjal arutada, kuidas me saame Päästja poole pöördudes kaitset leida.

NOORED
Konverents ja mina
Sarah Deeks

Ma arvasin, et üldkonverentsi nädalavahetus on pikk ja igav, kuid aja möödudes olen õppinud seda armastama ja ootan selle saabumist. Üldkonverentsi nädalavahetus võib meie vaimu uuendada, kuid need tunded on kiired kaduma, kui esmaspäeval tavaellu tagasi pöördume. Järgmised mõtted on aidanud mul konverentsist püsivat kasu saada.

Ma valmistun konverentsiks, kirjutades üles küsimusi, ja konverentsi kuulates teen märkmeid, kui mu küsimused leiavad vastuse. Pärast konverentsi meeldib mulle veebilehelt LDS.org kõnesid ja muusikat alla laadida ning neid MP3mängijasse panna, et päevatoimetusi

tehes mõnd kõnet või kirikulaulu kuulata. Samuti meeldib mulle uurida Liahoona konverentsinumbrit. Ma teen oma ajakirja märkmeid ja järgmise konverentsi ajaks on see juba päris kapsaks loetud. Aeg-ajalt uurib meie pere koos sõnumeid pereõhtut pidades.

Konverentsi ajal tuntud vaimu endaga hoidmine ja sõnumitest jätkuvalt õppimine nõuab tööd, kuid selle tegemine on olnud mulle suureks õnnistuseks. Üldkonverentsi sõnumeid uurides olen ma rasketel aegadel saanud palju jõudu ja juhatust ning tean, et need sõnumid on inspireeritud.
Autor elab Kanadas Torontos.