Kui oled oma peres ainuke templiskäija liige või koguni ainus liige, siis on ka teil võimalik teha templisse minekust perekondlik projekt. Esiteks saame minna sinna oma koguduse perega, oma Kiriku õdede-vendadega. Siin on meile eriti heaks eeskujuks meie armsad vanemad õed ja vennad. Osa neist on käinud templis aastaid, osa on avastanud templi enda jaoks alles hiljuti. Need õed ja vennad on elav tõestus, et tempel ei sea vanusele mingit ülemist piiri. Vaja läheb vaid jaksu ja pealehakkamist. Nõnda üheskoos templisse minnes saame olla üksteisele abiks ja toeks, õpetada üksteist, lasta end õpetada, õppida üksteist paremini tundma ja arvestada üksteise vajadustega. Saame ulatada õdedele-vendadele sõbrakäe, eriti neile, kes pole kunagi või pikka aega templis käinud. Saame kutsuda ja võtta nad endaga. Aidata neil öömaja broneerida ja laevapiletid osta. Saame neid märgata, et keegi neist maha ei jääks.
Teine viis, kuidas templis käimine saab olla perekeskne pere ainsatele liikmetele, kuid tegelikult meile kõigile, on sugupuu-uurimine ja oma esivanemate templisse viimine. Sugupuu-uurimine ei küsi vanust. Need, kes veel ei saa või enam ei jaksa templis käia, saavad koguda oma pere – oma eelkäijate kohta andmeid kasvõi omaenda koduseinte vahel. Ülejäänud saavad viia lisaks sellele need nimed ka templisse ja teha nende eest talitusi. Tean omast kogemusest, et sugupuu-uurimisest võib kujuneda heas mõttes sõltuvus, millega nakatada kõiki pereliikmeid, ka neid, kes ei kuulu Kirikusse. Tegelikult ma lausa soovitan teil nakatada oma lapsi sugupuu-uurimisega, kuna nemad on sageli palju oskuslikumad ja nutikamad internetis toimetama ja tehnikavidinaid kasutama kui meie, nende vanemad. Meie perel läks just nii. Mina leidsin küll oma esivanemate nimed, aga mu nooremal tütrel õnnestus leida nende nimede juurde ka lood, millest meil polnud varem aimugi.
Kui me nende nimedega templisse läheme, ei peaks me liialt kiirustama. Pole vahet, kas olete talitustöötaja või asemik, see inimene, kelle heaks te talitusi teete, saab ristitud esimest korda, osaleb muudes talitustes esimest korda ja saab omaenda isikliku templianni. Uskuge mind, ta ei soovi kuhugi kiirustada. Pigem tahab ta iga sõna üle järele mõelda ja ehk isegi pikemaks ajaks Taevaisaga vestlema jääda. Andkem talle see võimalus. Ta on seda nii kaua oodanud.
Helsingi templi president ja ta abikaasa palusid teile edasi öelda, et te kõik olete oodatud, ka need, kel pole kaasa võtta omi nimesid. Ärge jätke seepärast tulemata. Nad ütlesid, et meie, eestlased oleme üks suur pere. Kellel pole omi nimesid, saab aidata õdesid ja vendi, või teha tööd templist saadud nimede eest.
Tunnistan, et templipere ootab teid, teie sugulased ootavad teid, teised siit ilmast lahkunud ootavad teid, kuid ennekõike ootab teid teie Taevaisa. Igaüks teist on tõesti väga oodatud. Tulge ja saage osa Taevaisa imedest. Tulge oma õnnistustele järele.